Eile tähistati Lääne-Virumaal Aruküla punkrilahingu 80. aastapäeva ning avati Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi eestvedamisel metsavendadele pühendatud mälestuskivi. Selle rajamisele andsid oma panuse kümned inimesed ja organisatsioonid sh Vinni vald, kelle ühine soov oli jäädvustada ühe erakordse vastupanuloo mälestus.
Vinni vallavolikogu esimees Evelin Poolamets rääkis kivi avamisel sellest, et väikerahvana puudutavad Eesti ajaloo tragöödiad meid kõiki ning peaaegu igal perel on oma lugu rääkida. Ta tuletas meelde ka oma perekonna lugu.
“Minu vanaonu Gustav Kõiv langes 1945. aastal Otepää vallas metsavennana NKVD kuulide läbi. Sarnaseid saatuseid leidub väga paljudes Eesti peredes. Seetõttu ei ole metsavendluse ajalugu pelgalt minevik, vaid osa meie rahva ühisest mälust ja ajaloolisest kogemusest, mis elab edasi perekondlikes mälestustes ning põlvest põlve edasi antud lugudes,” lausus Poolamets.
Pärast mälestuskivi avamist jätkus üritus Poolametsade taastatud Kulina mõisas. Aart Nõmm, kes oli mälestuskivi avamise eestvedaja, kutsus osalisi kuulama lugu Aruküla metsavendadest – Mihkel Juhkamist, Heino Juhkamist, Karl Moorist ja Leopold Moorist. 11. märtsil 1946 pidasid nad oma punkris vastu terve päeva kestnud lahingule Nõukogude julgeolekujõudude vastu. Kõik rünnakukatsed löödi tagasi ning õhtupimeduse saabudes õnnestus meestel piiramisrõngast välja murda ja eluga pääseda. Vastase kaotused olid erinevatel andmetel märkimisväärsed.
Lahingu järel algas aga ulatuslik inimjaht. NKVD kasutas metsavendade tabamiseks kõiki oma käsutuses olnud vahendeid, sealhulgas vägivalda ja piinamisi. Lõpuks õnnestus Aruküla metsavennad aastatel 1946–1947 tabada ning nad hukati.
Sündmuse üheks eriliseks külaliseks oli metsavenna Karl Moori tütar Laine Kurves. Ta jagas mälestusi oma isast, kes käis aeg-ajalt salaja kodus ning kelle võitlus Eesti vabaduse eest jättis sügava jälje kogu perekonnale. Need lood annavad ajaloolistele sündmustele inimliku mõõtme ja aitavad mõista, milliseid ohvreid vabaduse nimel toodi.
Väljakaevamisi toetanud Riigikogu liige Anti Poolamets, kelle üheks südameasjaks on ajaloolasena metsavendlus: “Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi eestvedamisel püstitati metsavendadele väärikas mälestusmärk, mille rajamiseks annetasid kümned inimesed ja organisatsioonid. Kulina mõisa saal sai kuulajaid täis, kes tahtsid teada, kuidas neli metsavenda terve päeva jooksul kestnud kokkupõrkes 1946. aasta 11. märtsil punaarmee väeosa tagasi tõrjusid ning õhtupimeduses kõik tervelt pääsesid. Vastase kaotusteks võisid olla erinevatel andmetel kümned haavatud ja langenud. Lahingu järel algas aga suur inimjaht, mille puhul läks kasutusse kogu NKVD keskaegne arsenal alates piinamisest. Lõpuks suutis NKVD Aruküla metsavennad 1946-47 tabada ja hukata. Punkri jälgi hakkasin mõned aastad tagasi ajama koos arheoloog Mauri Kiudsooga. Siis käisime punkriaset vaatamas ühes Ruuben Lamburiga. Seekordsed kaevamised viis läbi arheoloog Rünno Läänemägi.”
Ta lisas, et metsavend Karl Moori tütar Laine mäletas, kuidas isa käis vahel oma kodus salga liikmetega, kes panid relvad nurka ja palvetasid. Vahel olevat isa käinud väikest tütart kaugelt vaatamas, kui too metsalagendikul maasikaid korjas.
Anti Poolamets rääkis oma kõnes, kuidas metsavendlus tugines rahva toetusele, kes neid toiduga varustasid, medikamente otsisid, NKVD eest hoiatasid.
