04.03.2020
Selline tööjõuliste meeste seltskond võiks tõesti alustada töölaagris.
Uute Uudiste kaasautor Alver Aria pakub välja idee, kuidas panna migrandid tööle ja integreeruma – nimelt tööpataljonides, mis peaks migratsiooni toetavatele vasakpoolsetele eriti mõistetav olema. Samuti arvestades, et 83 protsenti tulijatest on mehed.
„Migrantide surve Euroopa piiridele kasvab ja on tõenäoline ka suurema või väiksema hulga inimeste tulek Euroopasse. Majandusstatistika näitab, et raskusi on seniste Euroopasse vastuvõetud inimeste paigutamise ja tööle rakendamisega.
Töösturitel on suured lootused põgenike tööhõivele, kuid takistuseks on tulijate vähene haridus ja kohaliku keele olematu oskus. Hariduslik mahajäämus tingib sotsiaalsed konfliktid ja põgenikud ise on ka rahulolematud.
Senine põgenike varjupaikade süsteem on ebaefektiivne, sageli on põgenikud distsiplineerimatud. Tuleks võtta midagi ette ja Eesti võiks algatada uue innovaatilise Euroopasse põgenike vastuvõtu süsteemi.
Uue süsteemi loomiseks on eestlastel olemas kogemus. Kogemuslikuks eeskujuks on nõukogude aegsed tööpataljonid, kus inimesed omandasid eriala ja mängleva kiirusega vene keele. Nüüd tuleb vene keele omandamise asemele kohaliku keele omandamine.
Sisenemine Euroopa Liitu loetakse soovi väljendamiseks astuda tööpataljoni. Eraldi paberit ja nõusolekut ei vajata.
Tööpataljonidesse lähevad nii mehed kui naised, kaasas olnud lapsed loetakse pataljoni lasteks ja lähevad pataljoni kooli (eeskujuks nõukogude aegsed Suvorovi koolid).
Ei mingit linna peal kondamist, rivikorras minnakse tööle, töö vaheaegadel sportlik tervislik tegevus ja poliitiline õpe (Euroopa väärtused, kohalikud kombed, keel, õige arusaamine religioonist ja fundamentalismi väljajuurimine). Hommikul ja õhtul rivis võimlemine ja jooks.
Distsipliini rikkujaid karistatakse nagu tööpataljonis ikka: kartser, käte kõverdused. Distsipliinirikkujaid karistab sõjaväeline kohus.
Kõik tööpataljoni võetud kannavad ühtset vormi – naistele mõeldakse välja midagi naiselikku.
Toit on tervislik, mingi liialdused ja alkohol pole lubatud.
Tööpataljonis viibijad paigutatakse kasarmutesse, mida ümbritseb traataed ja koertega patrulliv relvastatud valve – nagu sõjaväeosades tavaliselt. Isolatsioon on vajalik tööpataljonlaste julgeolekuks (et konservatiivid ei ründaks) ja õppimiseks vajaliku keskendumise tagamiseks.
Linna minek linnalubadega ainult hea käitumise puhul.
Kuna põgenikud väidavad, et neid sundis põgenema lähteriigi elanikkonna väär arusaam religioonist, siis sisaldab poliitiline õpe ka õigete religioonitõdede tutvustamist ja omandamist.
Tööpataljonis viibimisaeg pole limiteeritud. Esimene võimalus on omandada perfektselt eriala ja keel ning läbi poliitilise osakonna leida töökoht. Muidugi läbitakse enne töö- ja keeleeksam. Teiseks on võimalik loobumine ja vabatahtlik lahkumine Euroopa Liidust. Kolmas võimalus – jäädakse elu lõpuni tööpataljoni ridadesse, tehakse juhtimise all tööd ja surrakse sõjaväeliste auavalduste saatel (matmine tööpataljoni kalmistule kui veteran).
Inimeste motivatsioonikindluse – linnaväljakul lühikesi seelikuid kandvad näitsikud ja muud lääne kapitalismi pahed ei saa mõjuda. Inimene saab kontsentreeruda oma tõelise mina leidmisele ja moraalsele kasvamisele.
Euroopa väärtuste ja kohaliku kultuuri tutvustamine on sihipärane – näitused, muuseumid, Euroopa liidrite kõned jne.
Kaob ära inimkaubandus – pole ohtu, et oskamatud ja ressurssidega põgenikud satuvad inimkaubanduse ja narkovõrgustike ohvriks. Igasuguseid äritsejaid, kes püüavad tungida tööpataljoni territooriumile, käsitletakse kui sissetungijaid sõjalisele objektile (hoiatuslasud jne.).
Hästi väljaõpetatud tööpataljoni võitlejad võivad asendada Lääne (sealhulgas Eesti) missioone arenguriikide ülesehitamisel. Sel juhul on eeskujuks juba prantsuse Võõrleegion.
Euroopasse pürgijatele tuleks tutvustada suurepäraseid traataiaga kasarmuid. Samuti tuleks rõhutada, et relvastatud valve välistab pattudele viivad tegevused „Te olete täielikus turvalas“.
Ehituskunsti kõrval tuleks näidata videot rivisammust, roodu hommiku- ja õhtujooksust, käte kõverdusi tegevatest rõõmsatest naistest ja meestest ning tööobjektidele siirduvatest kolonnidest.
Lähteriigis näidatavas videos võiks näidata paatidest randuvaid põgenikke, keda juba rannas ootavad vormiriietust väljastavad laomehed ja kes paigutatakse furgoonidesse ja vagunitesse sõiduks kasarmusse. Loosung „Ühtegi hetke ei tohi kaotada teel eneseleidmisele“.
Senised korratud põgenike laagrid tuleks ümber korraldada tööpataljonide laagriteks, kusjuures tööpataljonid ehitavad ise laagrid. Kes ei soovi osaleda, võivad avaldada soovi tagasi minna.
Töölaagrite süsteemi võiks katsetada ka eurooplaste peal. Näiteks noored lähevad Euroopasse hulkuma, satuvad mingitesse probleemidesse ja viivad vanemad meeleheitele. Miks ei võiks ilma sihita noored minna Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse tööpataljoni – tagatud on distsipliin, kohaliku keele õpe, tööharjumuste omandamine? Muidugi ei kuulu tööpataljoni värbamisse need noored, kes lähevad õppima või keda ootab kindel töökoht.
Selline tööpataljonide süsteem annaks tööalased oskused põgenikele, annaks sisendi majandusele ja väldiks põgenike konflikte kohalikega. Kes ei sooviks distsiplineeritud õppe- ja tööpataljoni oma mingi tehase tegevuse turgutamiseks?“