Riigikogu õiguskomisjoni liige Kert Kingo (EKRE) räägib, miks EKRE e-valimiste pärast nii palju muretseb: “Me tahame, et e-valimised oleksid läbipaistvad ja ausad. Seni on e-valimised tekitanud oma läbipaistmatusega paljudes usaldamatust. Riik tahab küll olla IT vallas esirinnas, aga e-hääletuse läbiviimise protseduurid on jäänud primitiivseks.”
Seni on võimalik saada teada ainult seda, kelle nimele väljastatud ID-kaardiga hääletuskeskkonda sisse logitakse. Praegu ei kontrollita, kas süsteemi logib ikka sisse dokumendi omanik. See annab võimaluse häälte ostmiseks ja nendega sahkerdamiseks, seda kas ID-kaardi omanikule makstes, talle mingit teenet osutades või isiku teadmata tema kaarti salaja kasutades. Vaja on lihtsalt saada enda valdusesse teisele isikule kuuluv ID-kaart koos PIN-koodidega. Selliselt antud häälte arv ei ole kuidagi piiratud.
On teada, et vanadekodudes antakse klientide dokumendid, sealhulgas ID-kaart koos PIN-koodidega, võimalike varguste vältimiseks hooldekodu töötaja „turvalisse“ valdusesse. Kes garanteerib, et mõni töötaja ei kasuta oma valdusesse saadud ID-kaarte salaja oma poliitiliste eelistuste elluviimiseks?
Praegu ei keela ükski seadus oma ID-kaardi ja PIN-koodide andmist teise isiku kätte. Sama skeemiga on saanud võimalikuks erinevate „tankistide“ tegevus näiteks maksudest hoidumisel äriühingute juhtidena. See on suur probleem ka maksuametile, politseile, prokuratuurile ja kohtutele. Millegipärast kiputakse seda teemat vaka all hoidma ja probleemi lahendamist topelt-autentimise näol välditakse endiselt.
Õiglustunnet riivab ka hääletusprotseduur. Miks võib e-hääletamisel erinevalt sedelhääletusest oma valikut korduvalt muuta? Argument, et niimoodi on võimalik ära hoida isiku mõjutamist ja häälte ostmist, ei ole pädev. Vastupidi, kus on garantii, et just pärast hääletamist, näiteks õhtuses sünnipäevalauas, ei hakata isikut hääle muutmiseks survestama, mõjutama või ära ostma? Mitmekordne ümberhääletamise võimalus loob soodsa pinnase häältega kauplemiseks ja suurendab valimispettuse võimalust.
Elektroonne hääletamine peab toimuma sedelhääletuse reeglitele sarnaselt. Kui isikul pole võimalik valimispäeval valima minna, siis on selleks olemas kindel eelhääletuse periood.
Veel üks aspekt…. Valimisjaoskondades olevad jaoskonnakomisjonid peavad seaduse kohaselt olema vähemalt viieliikmelised ja selle moodustamisel lähtutakse poliitilise tasakaalustatuse põhimõttest. See tähendab, et igal erakonnal võib jaoskonnakomisjonis olla oma esindaja. Nõnda on häälte lugemise protsess paremini kontrollitav ja tõenäosus pettust ära hoida suurem. E-häälte lugemise juures viibivad aga ainult valimisteenistuse juhi määratud isikud ja valimiskomisjoni liikmed, kelle poliitilised eelistused on teadmata. Seega puudub igasugune kindlustunne, et e-häälte lugemise juures on tagatud poliitiline tasakaalustatus ning valimistulemus on usaldusväärne.
Samuti on segane, kas ja kuidas jõuab e-hääl just selle kandidaadini, kellele valija häält anda tahtis. Tean juhust, kus väikeses maakohas hääletas abielupaar elektroonselt, sest nad polnud kindlad, kas neil on võimalik valimispäeval jaoskonda valima minna. Kui nad valimispäeval kindluse mõttes ka jaoskonda hääletama läksid, ei kajastunud üheski dokumendis, et sellest piirkonnast üldse keegi elektrooniliselt oma hääle oli andnud. Hästitoimiva süsteemi puhul selliseid asju juhtuda ei saaks ja see on märk, et elektroonilist valimissüsteemi ei saa praegusel kujul usaldada.
Suure küsimärgi all on ka see, miks hävitatakse e-hääletuse tulemused kohe pärast valimisi. Õiguse ja selguse huvides on alati olnud üldine põhimõte, et olulisi protokolle ja dokumente säilitatakse võimalikult kaua. Miks ei kasutata sama põhimõtet e-hääletuse tulemuste puhul?
Just see, et valimistulemused nii kiiresti hävitamisele kuuluvad, on umbusu tekkimise peamiseks põhjuseks. Elektroonilise valimise tulemuste protokolle peaks sarnaselt sedelhääletuse protokollidele säilitama võimalikult kaua. Vaidlustamise viide ei tohiks olla pelgalt formaalne, vaid eesmärk peaks olema võimalike rikkumiste või eksimuste tuvastamine.
Ühiskond areneb iga päev, tehnoloogia iga sekund. Tagurlik oleks e-hääletamine ära lõpetada. Tänapäeval inimesed liiguvad ja rändavad palju, e-hääletamine võimaldab osaleda riigi olulistes otsustusprotsessides ka neil, kes ei viibi valimiste ajal Eestis.
E-hääletamine muutuks usalduslikumaks ja kasutuskõlbulikuks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: tuvastatakse eraldi isik, kes ID-kaardiga hääletamissüsteemi sisse logib; elektrooniliselt saaks hääletada ainult üks kord ja ainult eelhääletamise perioodil; hääleõiguslikule kodanikule on arusaadav, kuidas liigub tema hääl ning kas hääl jõuab ikka tema poolt valitud isiku häälekontole. Ja lõpuks, e-häälte protokolle tuleks säilitada kauem, et vaidluste ja küsimuste korral saaks tõde tuvastada.
KERT KINGO