Hommikuses piki Pärnu maanteed kihutavas trammis küsib üks inimene teiselt: “Miks see silt ikka veel alles on?” Jutt käib kunagise poe “Mama Afrique” reklaamist.
Kogu info selle kadunud poe tausta kohta on leitav internetis. 2013. aastal välistudengina Kamerunist Tallinna Tehnikaülikooli õppima saabunud Edmond Otang Ebot avas selle poe 2017. aasta kevadel, teatades seejuures, et soovib eestlastelt suuremat avatust teistele kultuuridele. (Delfi, 17. 05. 2017)
Juba 16. oktoobril 2017 kirjutas Postimees: “Harju maakohtu ette astus Tallinna kesklinnas tegutsenud Mama Afrique’i kaupluse endine omanik, Kameruni kodanik Edmond Otang Ebot, keda Põhja prefektuur süüdistab kelmuste ja arvutikelmuste toimepanemises.” Süüdistuse järgi tellis Ebot teise inimese andmeid kasutades kaupa ja pakkus kosmeetikatooteid, omamata tegelikult kavatsust seda kaupa müüa.
Tollest ajast on pärit teinegi lugu restoran Fontana omaniku, kongolasest e-residendi Kevin Zibilamenega, kes võeti 2018. aasta veebruaris vahi alla süüdistatuna rahapesus ja arvutikelmuses. Õhtuleht kirjutas 3. septembril 2018: “Kongost pärit e-resident lüpsis hooletutelt välisfirmadelt sadu tuhandeid eurosid”. Sellised “ärimehed” siis alustasid Aafrika kogukonna loomisega Tallinnas.
Mis aga puutub “Mama Afrique” silti Tallinna kesklinnas, siis tuleks see maha võtta, sest vaevalt on keegi sellise äpardunud ettevõtluse reklaami jätkuvast olemasolust huvitatud. Rahvuskonservatiivse mõttelaadiga inimesed ei soovi siia suurt ja oma elu elama hakkavat aafriklaste kogukonda, kes tegeleb juba algusest peale Eboti ja Zibilamene kombel seaduserikkumistega.
Sildi kadumisest peaks olema huvitatud ka vasakliberaalid, sest see sümboliseerib nende lemmikute pahategusid. Seega siis – “Good bye, Mama Afrique”!