Riigikogus istub terve ports oma arust pooljumalaid, kes küll kõrget rahvasaadiku tasu koos kuluhüvitistega igakuiselt välja võtavad, ent hääletustes ei osale.
Riigikogu hääletustulemuste puhul on võimalikud järgmised variandid: puudus istungilt, hääletas poolt, hääletas vastu, oli erapooletu ja jättis üldse hääletamata. Nii oli näiteks 8. veebruari Riigikogu täiskorralisel istungil kokku kaheksa hääletust, nende ajal oli kohal 93 inimest, kuid erinevate hääletuste ajal ei vajutanud neist nupule 18-41 inimest, mis teeb siis 20 kuni 44 protsenti.
Riigikogus on arutlusel ja hääletamisel väga erinevad seadused või seaduste muudatused, mille seas on ilmselgelt nii neid, mida Riigikogu liige pooldab kui ka neid, mis on vastuolus tema ilmavaate ja tõekspidamistega. Saadik, kes hääletab poolt, seisab selle eest, et muutus jõustuks, vastu hääletaja aga seisab selle eest, et seda ei juhtuks.
Mida aga teeb kõrgepalgaline riigikogulane, kes jätab hääletamata? Kas ta streigib? Kas ta ei saanud aru, kus ta viibib ja milleks? Ja kuidas ta konkreetselt oma valijate huvide eest seisab, kui jätab hääletamata? Eriti niinimetatud kroonilised mittehääletajad?
