Reformierakond, Eesti 200 ja varem ka sotsid on kogu oma maksutõusupoliitika rajanud müüdile, et seda raha on vaja kiireloomuliseks riigikaitseks. Aga nagu tunnistas juba Võrklaev, läheb see raha “igale poole” ehk tegu on suurejoonelise pettusega.
Uudised räägivad pidevalt, kuidas Eesti maksumaksja raha läheb Ukrainasse, Moldovasse, Keeniasse, Liibanoni ja mujalegi, seal pole mingit kokkuhoidu. Alles oli uudis, et Wagenküllis korraldatakse uued Tervisekassa suvepäevad ja Lõuna-Eesti Postimees kirjutab raha matmisest e-residentsusesse.
Väljaanne teatab pealkirja “EIS paneb mitu miljonit e-residentsuse mainekujundusse” all, et “Riigihangete registrist selgub, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) tellib e-residentsuse strateegilist kommunikatsiooni- ja suhtekorraldusteenust.”
Pange tähele, et raha ei lähe mitte tehnilisse osasse, vaid mainekujundusse, mille pealt saaks kriisiaegadel veidigi kokku hoida, pannes see raha hoopis kaitseostudesse. Aga ei, ikka sinna, kus oma toiduahel “nokka kasta” saab.
Seejuures on e-residentsus uuenduslikusest muutunud üsna skandaalseks, e-residentsusest räägitakse palju rahapesu võtmes ja ka Väimelast sule sappa saanud Vene-Iisraeli ärimees oli siinsele mineraalveele käppa taha ajamas just e-residentsuse kaudu.
Reformierakonnale on alati iseloomulik olnud see, et oma rahvas jääb ilma, võõrad aga saavad küllaga. Raha oleks vaja laste huviharidusse, naiste turvakodudele ja veel kümnetesse hädakohtadesse, aga riik reklaamib nähtust, mille kaudu sullerid tegutseda saavad.
Ilmselt saab mainekujundamise endale ülesandeks keegi, kes on võimulolijate toiduahelas sees.
Uued Uudised