Kolmapäeval grillisid Riigikogu saadikud vastset riigihalduse ministrit Janek Mäggit nii põhjalikult, et lõpuks Peep Arule kogu arutelu järelmite kohta vastates nentis ta: “Järelm on see, et tegelikult siin seista on ikka päris raske!”
Kuna ühe teemana oli jutuks kirikutele väidetavate okupatsioonikahjude hüvitamine okupeeritu enda poolt, siis kõik Mäggi vastused lõppesid ühe konstanteeringuga: “Praegusel kujul on see rong läinud sõitma neid rööpaid pidi, aga tähtsam kui see, kuhu rong jõuab, on see, et ta jõuaks ikkagi oma sihtjaama!” Või siis: “Kui me oleme kõik need ettepanekud läbi analüüsinud, siis me kindlasti proovime ühiselt leida sellise lahenduse, mille te kõik saaksite heaks kiita. Sest mul on juba selline tunne, et te kõik tahaksite väga seda raha kirikutele anda, ainult me ühiselt ei tea, kuidas.”
Ministri umbmääraste vastuste peale EKRE saadik Henn Põlluaas vihastas: “Me oleme siin puldis näinud erinevaid tegelasi ja kuulnud väga-väga erinevat demagoogiat, aga teie olete esimesel korral siia saali tulles palju kaugemale ja suurema sammu astunud. Te olete asunud otseses mõttes riigikogulasi oma mittevastamistega ja keerutamistega solvama. Te peate meid lihtsalt rumalateks, et mitte öelda lollideks. Sellega ei saa mitte keegi rahul olla. Aga räägime printsiipidest. Kas teie arvates Eesti oli okupeeritud ja kas peate normaalseks seda, et okupeeritud riik asub kompenseerima okupatsioonikahjusid? Ja paluks seekord siis vastata ka küsimusele!”
Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas selle peale: “Austatud Riigikogu liige! Pean kõiki Riigikogu liikmeid, eranditult kõiki, väga targaks (naer saalis) ja Eesti oli okupeeritud kuni aastani 1940. Aitäh!” Siinkohal jääb ministri selgitada, kas ta tegi apsaka või peabki 1940. aastani eksisteerinud Eesti Vabariiki kellegi poolt 22 aastat okupeerituks. Ehk siis me olemegi kogu aeg okupeeritud olnud, ainult erinevates variatsioonides?
Kui Krista Aru küsis, milline on riigile võetavate Kohtla-Järve nõukogude ajal ehitatud majade korterite seos omandireformiga, lahendas Mäggi küsimuse järgmiselt: “Ma ei taha inspireerida. Ma vastaks sellele küsimusele kirjalikult.” Sama lubas ta teha ka Jüri Adamsi küsimuse kohta Petseri kloostri võimalikust rahasoovist
Mart Helme rõhutas, et tegemist on legaalse katte andmisega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja valitsuse vahelise sobingu legaliseerimiseks, ja et seda sobingut võimalikult kõlavalt legaliseerida, on sisse toodud ka sõna “okupatsioonikahjud”, mis paraku töötab eelnõu vastu. “Minu soovitus teile – see ei ole isegi mitte küsimus – on seoses sellega, et teid kui värsket ministrit on valitsuse poolt tanki pandud. Minge peaministri juurde, pange see eelnõu laua peale ja öelge: kui valitsus seda eelnõu tagasi ei võta, siis ma lahkun ametist,” soovitas ta.
“Kuidas haakub teie nägemus regionaalsest arengust teie väljaütlemistega, kus teie sõnul on ääremaastumine ja regionaalne ebavõrdsus paratamatus ja ülemaailmne trend, mida ei saagi poliitiliste otsustega mõjutada? Kas see ei ole kuidagi kahepalgeline tulla siia krokodillipisaraid valama regionaalsete arengute pärast ja samal ajal te ütlete avalikkusele, et mitte midagi teha ju ei saa? Milleks te siis minister olete?” küsis Jaak Madison, saades ministrilt vastuseks, et see trendijutt kõlas Postimehe arvamuskonverentsil ja tema vaid vahendas seda.
Laias laastus tundub, et uuest riigihalduse ministrist saab selles valitsuses asja, sest juba esimesel korral Riigikogu saadikute ette astudes valdas ta peaminister Jüri Ratase vingerdavad, vassivaid ja ründavaid demagoogiavõtteid vähemalt koolipoisi hindele, täiuslikkuseni jõudmiseks on vaja mittemidagiütlemiste lihvimist. Avalike suhete alalt poliitikasse tulnuna jäi ta siiski vastamisel liiga palju hätta ja kõik Janek Mäggi väljaütlemised ministrina näitavad, et oma senisel tööalal ehk suhtekorralduses pole ta siiski tasemel olnud.