Kui lugeda riigisekretärTaimar Peterkopi komisjoni aruannet, siis paneb see ikka ahastama küll – kuidas on demokraatlikus riigis sellise rumaluse kokkukirjutamine võimalik?
Näiteks on komisjon teinud järelduse: “Komisjon leidis, et maaeluminister ja tema nõunik on püüdnud veterinaar- ja toiduameti järelevalve läbiviimisesse sekkuda, millega on ületanud oma pädevust.”
8. novembri Maaleht kirjutab aga suure pealkirja all: “VTA peadirektor Indrek Halliste: Mart Järvik meie tööd mõjutanud ei ole.” Keda nüüd uskuda, kas asjas sees olevat ametkonna juhti või tegelikkuses kõrval olevat riigisekretäri?
Uued Uudised aga pakuvad riigisekretäri järeldusele tuginedes välja teise stsenaariumi: kujutagem ette, et VTA-s juhtub prohmakas ja nad magavad maha mingi haiguspuhangu, kus on isegi inimohvrid. Riigisekretäri järeldusest lähtuvalt võib maaeluminister rahulikult ennast sellest jamast distantseerida – temal pole õigust VTA töösse sekkuda.
Kas Eestist kujunebki riik, kus ametnikud võivad teha mida iganes ja rahva mandaadiga ametisse saanud poliitikust ministril pole mingeid õigusi? Eks ta mõnele mugav olegi. Deniss Metsavase juhtumi ajal ei astunud tagasi ei kaitseväe ülemjuhataja ega kaitseminister, justkui poleks see asi üldsegi nende haldusalas juhtunud.
“Õige” minister on siis kahtlemata Jürgen Ligi – rahandusministriks olles osales ta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni esimehena selle 18st töökoosolekust vaid kahel. Tema ei sekkunud oma haldusala töösse ja tulemuseks oli vägev rahapesu läbi võõrpankade Eesti filiaalide.
Riigisekretär püüdis teha talle usaldatud tööd, aga välja tuli nagu ikka – EKRE ministrile kümnesse.
