Palavalt armastatud ja toetatud Ukraina on toonud sõja reaalselt meie õuele – vähe sellest, et kahtlustuste järgi kasutades meie õhuruumi droonidega Ust-Luga sadama ründamiseks ning andes sellega ettekäände Venemaale meid sihikule võtta, kukuvad need droonid ka meile kaela ning kujutades päriselt ohtu.
Nüüd tuleb selle sõjaga veel üks probleem. Nimelt jõuab see põlengusuits Leningradi oblastist Eestisse ning ohustab meie tervist.
Maaleht kirjutab, et Venemaa kahes suures naftaekspordi sadamas asuvad terminalid põlevad droonirünnakute tagajärjel juba mitmendat päeva. Soome ongi andnud teada, et põlengud on nende riigi õhukvaliteeti märgatavalt halvendanud.
Suitsu on näha juba ka Sillamäel, kuid seni on olnud tuul õnneks teises suunas, kuid tuul on neil päevil pöördumas ning see toob saaste Eestisse.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul on õhus kanduvad peenosakesed tervisele igal juhul kahjulikud.
Siin tasub meelde tuletada meie sõjaõhutajatest ministritest praalijaid.
Näiteks täiesti süüdimatu siseminister Igor Taro väljaütlemine kõlab selle kõige valguses eriti kohatult.
„Ma tean, et Ust-Lugas on päris korralik lõke üleval, väga võimas, väga ilus, eesmärk on saavutatud,“ seletas ta pärast valitsuse pressikonverentsi meediale.
Kui meie riigi ja inimeste ohtu seadmine on Moskvas õppinud Taro eesmärk, siis palju õnne talle! Õige küll, siis kui ta Moskvas õppis oli „Putin teistsugune“, nagu ta ministriks asudes seletas.
Aga mida tegi Taro enne ministriks saamist. Ta pidas sõjablogi ning ajas täielikku udu, mida täna peaks olema tal piinlik üle lugeda.
Näiteks paar nädalat pärast venelaste sissetungi Ukrainasse, märtsis 2022, kirjutas „sõjaekspert“ oma „Ukraina päevikus“: „Kolmandik Vene vägedest on võitlusvõimetud, kuid ülejäänud suudavad teha palju kurja“.
Saatele “Ringvaade” antud intervjuus on Taro öelnud, et tema infoallikad kujunesid välja juba sõja esimese faasi päevilt ja tõi neist esile, kuid tuli arvesse võtta, et ta ei tegelenud ise faktide kontrollimisega.
Seejuures kinnitas ta ka ise, et Vene röövsõja kontekstis ei ole võimalik taga ajada objektiivsust ega neutraalset hoiakut.
Kummati rääkis ta samas, et sõjablogi kirjutamise peamine motivatsioon on vähendada inimeste ärevust… Paraku olid need rahustamisest kaugel, rääkimata tõepõhjast. Lisaks kajastas ta sõda sama „meelelahutuslikus“ võtmes, nagu nüüd nanistina droonirünnakutele „sadamalõketele“ hinnanguid andes.