Mis toimus korruptsioonivastases erikomisjonis ehk vangerdused kartellipoliitikute moodi

Kolmapäeval valis Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon uut juhti valimine, mis tõi paraku kaasa kartellierakondade alatud vangerdused ja EKRE süüdistamise.

Erakorralised valimised toimusid seoses korruptsioonivastase erikomisjoni senise juhi Andres Herkeli lahkumise ja Artur Talviku asumisega erikomisjoni liikmeks.

Komisjonis on üks esindaja igast Riigikogu erakonnast ning tava kohaselt kuulub esimehe koht opositsioonile. Üles seati kaks kandidaati, kelleks olid keskerakondlane Anneli Ott ja Vabaerakonnast lahkunud Artur Talvik, kes on ka varem komisjoni eesotsas olnud. “Kuna see koht kuulub opositsiooni kokkuleppe järgi Vabaerakonna esindajale, siis panin mina ette Artur Talviku kandidatuuri,” täpsustab komisjoni liige EKRE poolt Mart Helme. Samuti komisjoni liikmestaatuses Jaanus Marrandi soovis veel ka kolmandat kandidaati, kuid seda ei leidunud.

Kui aga selgusid hääletamistulemused, osutus kolme häälega valituks Anneli Ott, kaks häält oli saanud Artur Talvik ja üks sedel oli tühi. “Mina andsin oma hääle Arturile ja küllap Artur ise ka toetas end, seega sai puuduv hääl olla kolmanda opositsioonierakonna esindaja oma,” kirjeldab Mart Helme.

Kuna esimehe koht kuulub parlamentaarse tava järgi opositsioonile, loobus Anneli Ott kohe esimehe kohast, seega korraldati tunni aja möödudes uus valimine ning vahepeal arutasid koalitsioonisaadikud olukorda. Uus hääletamine andis neli häält Artur Talvikule, ühe sai Anneli Ott ja üks sedel jäi taas tühjaks. Seega tulid koalitsioon samuti Talviku taha, olles varem “oma” poolt olnud.

Edasi aga läks asi kummaliseks. Mart Helme sõnul tuli vabaerakondlane Krista Aru tema juurde ja küsis, et kas tema oli Talviku vastu. Nimelt oli Reformierakonna fraktsiooni juht Jürgen Ligi süüdistanud just Mart Helmet “valge sedeli” käiku laskmises, mis aga on naeruväärne, sest tema oli just Talviku kandidatuuri esitaja.

“Ma olen kindel, et sedelit ei täitnud Ants Laaneots,” väidab Mart Helme, kelle sõnul on kuluaarides käimas hoopis info, et oma fraktsiooni ja just Jürgen Ligi peale vihane Ants Laaneots jättis hääletamata, kuna ülejäänud reformikad ei toetanud teisipäeval tema soovi katkestada kaitseväeseaduse teine lugemine, ja ta tahtis omadele “kohta kätte näidata”.

Aga selleks, et varjata Reformierakonna sisevastuolusid, hakkasid oravaparteilased reetmises süüdistama Mart Helmet ja sellega ühines ka Jaanus Marrandi. See on siis paljuütlev lugu kartellierakondade kahepalgelisusest ja moraalitusest.

Mis aga puutub nii Riigikogus kui ka Tallinna volikogus tõmblevasse Reformierakonda, siis ütles Martin Helme tänaseid erakondade populaarsusuuringute tulemusi kommenteerides, et oravapartei hiilgeaeg on läbi.

Tõenäoliselt on neil veel olemas nende inimeste toetus, kes on igas olukorras kindlad RE pooldajad, nende poolel on ka lihtsameelsed, kes usuvad oravapartei “avatud” rahvusmeelsust või ettevõtluskesksust, kuid kõige tugevamat reitingut annab Reformierakonnale jätkuvalt “soo” ehk nende inimeste toetus, kes ei oma kindlat eelistust ja kalduvad nende poliitikute poole, keda peavoolumeedia ” kindlate võitjatena” üles upitab, sest nad tahavad oma häält kindlasse kohta “investeerida”. Sellest aga ei pruugi küllalt olla, et Riigikogu opositsioonipoolelt pääseda.