08.12.2018
Põhja Vastupanuliikumine protesteeris politsei tegevuse vastu.
Soome iseseisvuspäeval toimunud Põhjala Vastupanuliikumise marss, millel oli näha haakristilippe, leiab kajastamist erinevate vaatenurkade alt.
EKRE Soome osakonna juhatuse liige Jan Arens räägib, et kogu marss oli protest ja korraldatud deviisi all: “Politsei politiseerimise vastu.”
Tema sõnul oli põhjuseks politsei Vastarintaliike (Põhjala Vastupanuliikumine) liikumise vastane kampaania, millega taotletakse rahvusmeelsete sõna- ja kogunemisvabaduse piiramist. Need kolm natsilippu olid väidetavalt test, kuidas politsei reageerib. Erinevalt Saksa seadusest ei keela Soome seadused svastika kasutamist poliitilise sümbolina.
“Marss oli kestnud juba pool tundi, kui lippude nägemine provotseeris politseid sedavõrd, et nad otsustasid lipud vägivalda kasutades konfiskeerida, samas vahistati ka neli meeleavaldajat, kes politseile vastupanu osutasid,” kirjeldab Jan Arens.
Järgmine päev esines siseminister Kai Mykkänen televisioonis ja teatas, et politsei vägivaldne aktsioon tõkestas inimrühmade vahelist vihaõhutamist ja tegu olevat täiesti seadusliku tegevusega. “Aga härra minister ei teadnud, millise inimrühma vastu vihaõhutamine toimus,” märgib Arens.
Pöhjala Vastupanuliikumine esindab oma aadetelt natsionaalsotsialismi ja on seetõttu kahe kohtuastme poolt ära keelatud, kuid kuna kohtuvaidlus on kõrgemas kohtus pooleli, siis ei saa riik veel nende tegevust tõkestada. “Oma meeleavaldusega esitas Vastupanuliikumine kogu riigi õigussüsteemile suure väljakutse ja sai väga tugeva argumendi kohtuvaidlusteks,” arvab Jan Arens
Õigusteaduste doktor Kari Uoti kommenteeris meeleavaldajatelt lippude äravõtmist järgnevalt: “Kui seadustes pole politsei tegevuse õigustamiseks alust, siis natsiliikumise väide, et politsei on seadustest kõrgemal, peab paika.”
Loos on kasutatud infot meediakanalitest Helsingin Sanomat ja Vastarinta.com.