Neomarksistlike “uusväärtuste” kohta on juba ammu öeldud, et need toimivad nagu vanasõna: “Annad kuradile sõrme, võtab algul käe, siis terve keha ja lõpuks hinge!”
Juba siis, kui Kaja Kallase “päikesetõusuvalitsus” ametisse astus, kirjutas vasakäärmuslane Krister Paris, et võitlus “vähemuste õiguste” eest ei tohtivat enam piirduda homodega, vaid võidelda tulevat juba ka transsooliste ja voolavsooliste õiguste eest. Ja sinna “levelile”, nagu “uusrahvas” armastab rääkida, ollakse ka Eestis jõudnud. Igatahes ei räägita enam geiabielude seadustamisest, vaid “sooneutraalsest abieluvõrdsusest”. Mida see ka ei tähendaks, sugu ei tundu enam tähtis olevat, ka geide ja lesbide puhul.
Ka massimigratsioon on uuel “levelil” – kui siiani räägiti peamiselt venelaste, ukrainlaste ja mustanahaliste sisserändest, siis praeguseks on siin Rahvaste Paabel kujunenud. Näiteks remonti minevas Kristiine Prismas on töömeeste seas näha moslemihabemega mehi (väidetavalt usbekid) ja keskuse pinkidel kiigutavad lapsekärusid mongoliidsete näojoontega noored naised.
Reformierakond algatas välismaalaste seaduse lahjendamisega massisisserände endisest Nõukogude Liidust ja tulemus on nüüdseks näha. Kõiki neid migrante, olgu nad Kasahstanist või Usbekistanist, ühendab ikkagi vene keel, Eesti jaoks tähendab see aga täiendavat venestamist, ainult rassilise mitmekesisusega.
Uusmarksistlikke üllatusi tuleb ilmselt veelgi: kui homoseksualism enam ei eruta, siis jõutakse ilmselt ka nekro- ja zoofiilia seadustamise nõueteni (esimest Rootsis juba nõutakse), ning ülevaade Eestis elavatest erinevatest rahvustest ja rassidest saab varsti olema eriti kirju, suahiilidest uiguuride ja venelastest brasiillasteni.
Uued Uudised