Kas keegi teab, kes on Mona Walter? Paljud ilmselt mitte, sest temasuguste lugusid Euroopa avalikkus, meedia ja poliitilised ringkonnad eriti tutvustada ei taha.
Mona Walter sündis Somaalias ja saabus Rootsi 1994. aastal. Ta räägib, et enne islami jõulist levimist olid naised Somaalias suhteliselt vabad. Ka tema pere pole kunagi eriti religioosne olnud. Kui naine jõudis Rootsi, oli ta rõõmus, et on ühinenud tänapäevase Euroopa rahvaga, kellele on naiste õigused olulised. Seal aga kohtus ta esmakordselt tõeliselt religioossete moslemitega — noor naine läks mošeesse nagu kõik teisedki Somaaliast tulijad.
Juba pärast esimesi pühakojas käimisi oli ta šokeeritud sellest, mida imaamid mošeedes rääkisid. Nood kuulutasid, et rootslasi kui uskumatuid ei tohiks võtta sõpradena ja moslemid ei tohi Rootsi süsteemiga kohaneda. Islamist loobunud naisi, kes soovisid ennast Läänes vabana tunda, kästi röövida ja tappa — usutaganejate tapmine on Koraani üks põhitõdesid. Walter ütleb, et ta oli väga hirmunud, kui ta mõistis, et mošeed ei olnud rahu ja armastuse paigad.
Mona Walter oli siis noor ja naiivne. Ta läks politseisse rääkima, mida ta oli mošeedes kuulnud, kuid politsei ei võtnud midagi ette, teatades vaid, et Rootsis on usuvabadus ja politsei ei saa sekkuda.
Kui islam oli oma ebainimlikkuse noore somaallanna jaoks paljastanud, sai Monast ateist. Ta ei suutnud aru saada, kuidas sellises vaba riigis nagu Rootsi, on võimalik praktiseerida usku, mis kutsub üles tapma. Pärast ateismifaasi Walter pöördus kristluse kui armastust propageeriva usu poole.
Sellest hetkest hakkas Mona Walter avalikult islamit kritiseerima ja nagu ta ise räägib, poleks ta kunagi ei uskunud, milline reaktsioon sellele järgnes. Ta visati kogukonnast välja, teda hakati moslemi ringkondades pidama reeturiks, kes tuleb tappa, sest nagu on öeldud Koraanis — igaüks, kes islamist lahkub, tapetakse. Walter räägib, et tema liikumisi jälgitakse nüüdki hoolikalt ja iga hetk võib keegi relva välja võtta. Samuti on paljudes mošeedes tema suhtes deklareeritud “fatwat”, mis tähendab aktsepteeritud tapmist ja seda võib teha iga moslem.
Asjad läksid nii kaugele, et Rootsi julgeolekupolitsei SÄPO võttis naise kaitse alla. Walter läks ära kogukonnast, kus ta elas, talle anti kaitstud identiteet ja lisaks hakkasid politseipatrullid tema kodu jälgima. Sageli on ihukaitsja temaga 24/7, kuid aeg-ajalt on olnud võimalik turvataset alandada.
Walter ütleb, et ta ei saa enam liikuda nagu tavaline inimene. Ta ei saa minna suurtesse kaubanduskeskustesse või kauplustesse, sest seal on alati keegi, kes tunneb teda. Kui ta soovib poes käia, peab ta eelnevalt sellest ihukaitsjale teatama.
Mida tegid peavoolumeedia ja poliitikud sel ajal, kui moslemid alustasid naise peale jahti? Kui Mona Walter oleks rootslanna, oleks ta juba ammu pihuks ja põrmuks tehtud.
Kuna aga Walter on somaallanna, kes on ise moslem olnud ja seda religiooni seestpoolt näinud, ei saa teda rassistiks pidada ning meedia- ja võimupoliitikud ei tea, kuidas temaga toime tulla. Heade inimeste katsed naist ühiskonnas tema veendumuste tõttu kaitsta on sageli lõppenud moslemite ähvardustega isegi rootslaste vastu, kes osundavad, et naisel peaks olema vabas ühiskonna õigus käituda nii, nagu see talle meeldib.
Rootsi televisioonis nimetatakse Walterit “vastuoluliseks kriitikuks”, mis tähendab vihjet, et ta polevat objektiivne. Teda on ähvarduste tõttu eemaldatud telesaadetest, sest teletöötajad ei julge tema kriitika eetrisselaskmisega jätkata. Meediakanalid üritavad teda igati vältida, kuigi paljud tunnevad talle kaasa või kiidavad südames tema julgust. Rootsi ühiskond kardab islamit rohkem kui julgeb üht naist vägivaldse religiooni eest kaitsta.
2015. aasta augustis ründasid moslemid Walterit ja SVT uudisteprogrammi Aktuellt reporterite meeskonda, kui nad käisid läbi Rinkeby no-go-tsooni. Hiljem tsenseeeriti kogu tema rünnaku lugu. Maailmas aga on Monat tema julguse eest väga hinnatud, kuigi kogu lugu on ülimalt absurdne — ühe naise tragöödia algas pärast sõdivast islamiriigist põgenemist “vabasse maailma” jõudes.