Kui Venemaa 2014. aastal Ukrainale kuuluva Krimmi okupeeris, olid seal “viisakad rohelised mehikesed”, anonüümsed sõdurid, keda president Vladimir Putin tunnistas alles hiljem Venemaa alalise armee liikmeteks. Samal aastal alustas Venemaa Ida-Ukrainas sõda, mis maskeeriti kohmakalt kodusõjaks. Ja see jätkub. Kuna Kreml soovib oma huvisfääri laiendamiseks õigustust, peab Ameerika sisekaitseinstituudi dotsent Jahara Matisek tõenäoliseks, et Venemaa järgmine rünnak toimub mingil uuel ettekäändel.
“Nii nagu Venemaa lähenemine Ukrainale võttis teistsuguse kuju, kui see, mida oli nähtud Gruusias kuus aastat varem, mähitakse Venemaa kindlasti uut tüüpi rõivastesse,” kirjutab Matisek USA sõjaväeakadeemia avaldatud artiklis.
Üheks võimalikuks stsenaariumiks võib tema sõnul olla Venemaa saadetud “rahuvalvajate” ilmumine Baltikumi.
„Venemaa on alates Eesti, Läti ja Leedu NATO-ga liitumisest 2004. aastal korraldanud Baltikumis laias valikus rünnakuid kodanikuühiskonna vastu,“ ütles ta.
“Sellised tegevused õõnestavad nende strateegilist ja kaitsemõtlemist, luues venekeelse elanikkonna jaoks eraldi infokeskkonna, luues eraldusjooni ja teravdades vastasseisu venemeelsete ja -vastaste rühmituste vahel,” lisas ta.
Valgevene-Poola kriis on informatsiooni ja nõrkade kohtade otsimine Venemaa poolt. Venemaa järgmine rünnak ei oleks enam rohelised mehikesed vaid siniste kiivritega rahuvalvajad.
Lääne juhtidele oleks selline olukord järjekordne arutamine ja otsustamatus.
Esiteks imbuks Venemaa riigi venelaste enamusega piirkondade linnadesse oma agentidega, kes hakkaksid levitama väiteid näiteks selle kohta, et riigi valitsus kiusab taga venekeelseid inimesi. Infosõja kampaania sotsiaalmeediakanalites ja Kremli kontrolli all olevas meedias, mida rikuvad võltsuudised, tooks kaasa ulatuslikud meeleavaldused, mille asjaomase riigi võimud vägivaldselt maha suruksid.
Venemaa president Vladimir Putin vastaks lavastatud kriisile, teatades, et Venemaa ja Valgevene “rahuvalvajad” tuleb viivitamatult saata Vene kultuuri, keelt ja elanikkonda kaitsma.
.Selleks ajaks, kui teiste riikide riigipead Venemaa lavastatud rahuvalveoperatsiooni teadvustavad, oleksid selles stsenaariumis „sinised kiivrid“ juba haaranud Baltikumi territooriumi, kaevanud, kindlustanud ja ÜRO lipud üles tõmmanud. Kiiresti rajataks ka infovõrgud, et tagada Venemaa infoülekaal kuni 75 kilomeetri raadiuses Venemaa jaamadest.
Putini “rahuvalveoperatsioon” mõistetaks lääne pealinnades karmilt hukka kui rahvusvahelise õiguse ja normide rikkumine. Juhtunut silmas pidades poleks aga nii riigipead kui ka NATO kindralid kindlad, milliseid konkreetseid vastumeetmeid tuleks võtta.
Allikas: Verkkouutiset.fi