Viimasel ajal kostavad meediast ohked selle kohta, nagu vihkaksid konservatiivid kedagi, kes on muidu toredad inimesed – aga nagu ikka, jääb puudu enesekriitilisest meelest: järsku olen ise selleks põhjust andnud?
Marii Karell kirjutab, et olevat EKRE üritusel hirmu tundnud. Kas just hirmu, aga ebameeldivustunnet kindlasti – kui ajakirjanik valab üht poliitilist jõudu päevast päeva poriga üle, siis nende üritusel ei tervitata teda kindlasti vaimustusega: “Tule, Marii, teeme suure kalli-kalli!”
Karell ei taipa, et tegu on tema enda tegude tagajärgedega – kui sopaajakirjanik vassib ja valetab, siis ollaksegi temaga ettevaatlikud ja ka vaenulikkus pole sealkohal mitte ebainimlik, vaid lausa inimlik, sest keegi ei suhtu laimajatesse hästi. Sama kehtib ka Sander Punamäe kohta, kes on väga sageli kuritarvitanud nende usaldust, kes on temaga avameelsed olnud.
Kui ajakirjanikest on saanud ideoloogiatöötajad, siis pole mõtet teise maailmavaatega inimeste kogunemisele minna. Lisaks tsementeeris Karell edaspidiseks sama tunde, kui ta tükk aega tagasi filmitud materjalid paiskas otse valimiste eel eetrisse – hea kui teda järgmisel korral üldse rahvuskonservatiivide üritusele lubatakse, seda enam, et ta tassib ka provokaatorid kaasa.
Müürilehe peatoimetaja aga teatas hiljuti: “Osa isamaalasi, Objektiivid ja EKRE-d ilmselt vihkavad meid kirglikult.” Õnneks selgitas ta kohe asja ära: “Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapovi sõnul tembeldab osa populiste lehetegijaid küll kommunistideks, aga parempoolsesse kultuurilehte leiduks vähe kirjutajaid.”
Ehk siis ütleb Tsapov ausalt, et nad ongi kultuurimarksistid ning orienteeruvad vasakpoolsusele, sest parempoolsus ei tasuvat ennast ära. Ja miks siis imestada, et konservatiivid neisse hästi ei suhtu?
“Lisaks tuleb rinda pista kultuurivaenulike jõududega, kes poliitikas häält tõstavad,” lisab Tsapov. Paraku on just kultuurimarksistid need, kes kirjutavad ümber raamatuid, muuudavad maalide nimesid ning “tühistavad” autoreid – see on tõeline kultuurivaenulikkus.
Tsapov ja Karell võiks aru saada, et nagu koer külale, nii küla koerale. Usalduse kaotus on suurim löök neile, kes on ajakirjanduseetika hüljanud ja ise endas vihkamise seemet kannavad.
Uued Uudised