Riigiametnike ja tuuleenergia arendajate avalikest esinemistest ning kohalikele omavalitsustele saadetud ametlikest pöördumistest kõlab pidevalt üks ja seesama sõnum: Eesti peab kliimaeesmärkide täitmiseks ehitama kiiresti ja massiliselt uusi tuuleparke. Väidetakse, et taastuvenergia on “ülekaalukas avalik huvi” ning kohalike elanike ja valdade ettevaatlikkus justkui pidurdab seda hädavajalikku arengut.
Kuid ametlikud numbrid, Euroopa statistika ja Eesti seadused räägivad hoopis teist keelt. Vaatame otsa faktidele:
𝐄𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚 𝐋𝐢𝐢𝐝𝐮 𝐞𝐞𝐬𝐦ä𝐫𝐤: Euroopa Liidu eesmärk on, et aastaks 2030 moodustaks taastuvenergia vähemalt 42,5% lõpptarbimisest. Statistikaameti andmetel oli see näitaja Eestis juba 2024. aastal 42,2% – see tähendab, et praeguseks, 2026. aastaks, oleme me selle eesmärgi tõenäoliselt ületanud!
Lisaks kinnitab värske Eurostati statistika (vaata juuresolevat graafikut), et puhtalt elektritootmise vaates on Eesti taastuvenergia osakaaluga Euroopa Liidu eesrinnas, edestades pikalt keskmist ning edestades isegi selliseid suurriike nagu Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa.
𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐩𝐨𝐥𝐢𝐢𝐭𝐢𝐤𝐮𝐭𝐞 𝐨𝐭𝐬𝐮𝐬: seega surve sadade uute hiidtuulikute ehituseks ei tule mitte Euroopa Liidu suunistest, vaid tegemist on Eesti seadusandjate iseseisva poliitilise otsusega. Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse (mis põhines Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa valitsuskoalitsiooni leppel), millega seati sihiks, et aastaks 2030 peab riigisisene taastuvelekter katma lausa 100% meie tarbimisest. See siht on kordades kõrgem kui Euroopa Liit meilt tegelikult nõuab.
Miks peaksime meie, oma väikese territooriumi, piiratud eluruumi ja hapra loodusega, võtma pimesi oma õlgadele terve Euroopa Liidu võimaliku puudujäägi korvamise? Miks peab väikeriik tormama teistest suurriikidest ette ja maksma selle kinni meie inimeste koduahu ning elurikkuse hinnaga?
Planeerigem targalt, mitte uisapäisa kellegi rahakotti täites. Mõelgem sellele.
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
