Naised said valimisõiguse aastal… aga millal mehed?

Marunaisõiguslased armastavad rõhutada aastaid, mil naised said ühes või teises riigis valimisõiguse, unustades aga seejuures asjaolu, et tavaliselt juhtus see õige natuke pärast seda, kui sama õiguse said kõik mehed, varanduslikust positsioonist ja sotsiaalsest saatusest hoolimata. Tavaliselt olid “alama astme” mehedki samadest õigustest ilma.

“Eesti riik on ületanud saja-aastase verstaposti, naiste valimisõigus kehtib meil juba 103 aastat,” ütles naiskogu Kadri president ja riigikogu liige Riina Sikkut kolmapäeval. Millal aga sai eesti talumees valimisõiguse? Päris tõsiseltvõetava ilmselt samal ajal, sest pärisorjus vältas meil peaaegu 19. sajandi keskpaigani (Eesti- ja Liivimaal kaotati 1816. ja 1819. aastatel, kuid selle elemendid säilisid 1861. aastani) ning Tsaari-Venemaa all olid eestlastest meestelgi teatud piirangud, eriti maarahvast põlvnemisest tulenevalt.

Kogu maailmas on olnud nii, et niipea kui mõni riik väljus autoritaarsest korrast ja lähenes demokraatiale, siis kadusid diskrimineerivad õiguspiirangud algul meestele ning siis ka naistele. Feodalismi aegadel oli õigus võimu juures esindatud olla ainult seisustel ja seega jäid ka “kehvemad” mehed esindamata.

Meeste varasem eelisseisund aga pole olnud mitte pahatahtlikkusest, vaid sellest, et füüsiliselt tugevamate meeste roll oligi ühiskonnas suurem, eriti selle kaitsmisel ja toitmisel. Tootlike jõudude arenedes see roll vähenes ja naised said võimule lähemale liikuda.

Keskaegsel Prantsusmaal ja mõnes teises Euroopa riigis oli linnades aset leidnud valimistel ja koosolekutel hääleõigus perekonnapeadel sõltumata nende soost (Vikipeedia, naiste valimisõigus). Hullem kui sooline tsensus on alati olnud varanduslik.

Vasakliberaalidel on kombeks naiste õigusetus ajada “halva valge mehe” mõjude kaela, kuid kogu ajalugu näitab, et just euroopalikus maailmas jõuti kõige kiiremini naiste ja meeste võrdsuseni. Kolmandas maailmas, eriti islamimaades aga on naised siiani rõhutud olukorras, kusjuures ükski feminist nende eest ei seisa – neil pole oma meeste peksmise kõrvalt aega.

Miks see teema üles võtta? Sest nagu Riina Sikkuti puhul, kõlavad jutud naiste õigustest vasakliberaalses kontekstis, ehk siis naisi meestele vastandavalt. Paraku on naiste õigused kätte võidetud enamasti just meeste toel ja sageli ka algatusel.