10.05.2018
President Arnold Rüütel Veteranirockil.
10. mail sai 90-aastaseks üks Eesti iseseisvusvõitluse juhte, EKRE auesimees ja president Arnold Rüütel.
Sel päeval õnnitlevad teada paljud Eesti inimesed nii otseselt kui ka lihtsalt oma südames. Uued Uudised vahendavad ühe rahvuskonservatiivse eestlanna südamlikud õnnesoovid, mis väljendavad ilmselt suurema osa eestlaste tundeid.
„Lugupeetud President ja auesimees, kallis Arnold!
Soovin Teile südamest õnne ja rõõmu, ja imetlen sügavalt Teie nooruslikkust, mis annab silmad ette nii mõnelegi viiekümneaastasele.
Lugesin läbi Peeter Ernitsa raamatu ja olin vapustatud sellest, kuidas Teiega käitusid rahva poolt valitud poliitikud selles uues Eesti Vabariigis, mis ideaalis pidi olema tõesti MEIE riik ning õiglane ja mõistlik riik. Need poliitikud pidid ju olema meie rahva eliit, parim osa, kes pidid hakkama üles ehitama uut ja ausat ühiskonda, kus oleks võimalik tõeline demokraatia.
Selle asemel hakati kiiresti produtseerima poliitilisi intriige, piltlikult öeldes tulistama “vastaste” piltide pihta, nagu Mart Laar hiljem ka päriselt tegi. See tegu oli väga iseloomulik meie verivärsketele poliitkarjeristidele. Ja samasugune käitumine jätkub siiani.
Imetlesin Teid juba siis, kui meil see suveräänsusdeklaratsioon vastu võeti. Vaatasin seda telekast, kuidas Gorbatšov Teie peale karjus, ja Teie seisite sirge seljaga poliitbüroo vihaste kohtumõistjate ees. Ka mu Moskva sõbrad imetlesid Teid.
Olen kindel, et kui Teie oleksite olnud meie esimene president, siis ei oleks meie riik tänaseks jõudnud sellisesse ummikusse. Teie poleks lubanud Eestit maha müüa ja ära kinkida nii omamaistele kui võõramaistele aferistidele.
Kirjutasin siis, kui Te lõpuks presidendiks saite, ja Maaleht avaldas selle lugejakirjana (18.10.2001):
„Ja valitigi Rüütel!
Mul on väga hea meel, et ta valiti. Usun, et sellest tõuseb meile head. See pidanuks ju olema uskumatu ja võimatu, arvestades tema vastaste aktiivsust – järelikult oli see Jumala käsi, mis valijaid juhtis. Kolmikliit sai lüüa ja see on lihtsalt ilus!
Paljud inimesed on praegu pettunud ja vihased – aga kelle peale? Kes tegelikult valis Rüütli presidendiks? Kolmikliit tegi talle ju ise oma rahvast mööda tegutsemisega kõik need aastad suurepärast valimiskampaaniat!
Õiglus pääseb vähemalt aeg-ajalt võidule ja ebaõiglus ise sillutab sellele teed. See on ju lihtne loodusseadus, et mida me külvame, seda ka lõikame. Rikaste parteid on selleks lõikuseks seemet külvanud ja kasvatanud kümme aastat.
Usun, et meil oleks praegu valitud keegi teine, kui esimene president oleks olnud Rüütel. Ja esimene president olekski olnud Rüütel, kui poliitikud poleks mänginud ebaausat mängu. Usun, et siis oleksime olnud praegu tervemad ja rohkem suurteks reformideks valmis.
Mul on lõppkokkuvõttes väga hea meel, et meie kõrgid ja küünilised saavad nüüd tunda kasvõi murdosakestki sellest, mida suurem osa rahvast on tunda saanud juba kümme aastat. Pritsigu kisakõrid pealegi mürki, nad demonstreerivad sellega üksnes omaenda rumalust. Rahunegem ja oodakem ära, mis saab edasi. Olgem viisakad, sest meie uus president on viisakas. Ta ei ole ennasttäis, ülbe, hoolimatu, ega aseta ennast rahvast kõrgemale. Hea vaheldus ometi!
Tundkem sellest rõõmu! Toetagem Rüütlit, sest ta on meie president! Jumal õnnistagu teda! Riik, mis on iseenesega riius, ei püsi!“
Kui produtseeriti niinimetatud Kadrioru skandaal, siis kirjutasin ka artikli, aga miskipärast ei ole see kuskil ilmunud.
Lõpetuseks: soovin Teile kõike head, ja peamiselt seda, et kogu meie rahvas ükskord ometi aru saaks, kui suur on Teie osa meie iseseisvuse saavutamisel!
Lugupidamisega Malle Pärn!“