Oleme jõudnud sügisesse ning lõpetame poliitikaaastasse tagasi vaatava artiklite sarja kolme viimase kuuga. Tegemist lühikese kokkuvõttega, mis hõlmab Eestis olulisemaid sündmusi. Aasta on piisavalt pikk aeg, et varasemad sündmused kipuvad õnneks või kahjuks meelest minemast. Seega heidame siinkohal põgusa pilgu, millega me lõppenud aastal silmitsi seisime.
Oktoober
Sügisene istungjärk algas sellega, et Riigikogu saalis pidi tulema hääletusele kevadel EKRE poolt algatatud riigikogu täiskogu pöördumine, millega paluti e-valimiste süsteemi hinnata Veneetsia komisjonil.
Vajalikud 21 allkirja olid selleks olemas. Paar päeva enne eelnõu jõudmist Riigikokku võttis oma allkirja tagasi Alar Laneman, endine EKRE-, praegune Reformierakonna liige.
Kuigi Riigikogu töö- ja kodukorraseaduses on selgelt üteldud, et eelnõu liigub saali edasisele menetlusele, kui algatamise ajal on vajalikud allkirjad koos, siis sedapuhku sõideti seadusest taas üle ning e-valimiste teemat päevakorda ei pandud.
Kuna suvel oli saanud EKRE liige Arvo Aller Riigikogu aseesimeheks, siis avanes võimalus lootusetuna näiv olukord lahendada nii, et pöördumine Veneetsia komisjonile läks teel asespiikri allkirjaga. Loodetavasti tuleb vastus uue aasta alguses.
Oktoobris käivitusid Riigikogus riigieelarve ja muude maksutõusude esimesed lugemised. Käibemaksu tõus lööb kõige valusamalt väikesema sissetulekuga inimesi. Aktsiiside tõstmisega käivitatakse taas piirikaubandus ja julgeolekumaksuga makstakse kinni hullumeelset rohepööret.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukoht on, et majanduse tõmbab käima maksude langetamine ning just majanduskasv toob riigieelarvesse vajaliku lisaraha.
Maksutõusudele lisaks käis justiitsminister Liisa Pakosta Riigikogus rääkimas sotsiaalsest soost ja transideoloogia edendamine suruti Eesti seadustesse läbi rahvusvahelise tööõiguse teema taha peidetud konventsiooni.
Lauri Läänemets alustas „lennukate ideede programmiga“, teatades, et turumajanduse aeg on lõppenud. Veidi hiljem tuli Läänemets üllatusesinejana parlamendi ette poliitilise avaldusega, mille eesmärk oli keelata usuliste ühenduste sidemed sõda toetavate organisatsioonidega. EKRE saadikud pidasid seesugust avaldust propagandistlikuks ning nõudsid siseministrilt hoopiski vastust Lihula samba ebaseadusliku konfiskeerimise eest ning selgitusi, miks oli Sinimägedesse kogunenud mälestusüritusele saadetud Eesti inimesi kontrollima ja ahistama kiirreageerijad ja eriüksused.
Siin aga Läänemets veel ei peatunud. Nimelt tuli ta kuu lõpus välja plaaniga viia valimistel sisse meelsuskontroll – kodanik peab minema ja deklareerima oma poliitilist eelistust Vene ja Ukraina sõjas. Sotsid on olnud peamine takistus kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmisel. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on kinnitanud rohkem kui kümme aastat – valimisõigus Eestis peab olema kodanike privileeg. Põhiseadusesse ei tohi põlistada halli passi meeste valimisõigust, nii nagu plaanib seda teha koalitsioon.
10. oktoobril jõudis Riigikogu saali tänaseks kurikuulus lastekaitseseadus.
Kert Kingo ja EKRE fraktsioon leidsid eelnõusse peidetud punktid, mis võimaldavad karistuse ära kandnud või karistuse aegumisel pedofiilid tööle lasteasutustesse.
Eelnõu teisel lugemisel suudeti see katkestada. Oli lootust, et ka koalitsioonisaadikut kohkuvad seesuguse seaduse ees tagasi. Seda aga ei juhtunud.
Lastekaitseseaduse muutmine toodi muutmata kujul Riigikokku teistkordsele teisele ning seejärel juba kolmandale lugemisele. Võeti vastu ning selle kuulutas välja president. Õiguskantsler ja lasteombudsman Ülle Madise ei ole võtnud vaevaks seadust kommenteerida, kuigi kõik need punktid, mille tõttu EKRE fraktsioon palus presidendil seadust mitte välja kuulutada, on seaduses must-valgel kirjas.
Oktoobris möödus ka kaks aastat Marko Mihkelsoni pildiskandaalist.
Laste ja perede vaenulik poliitika viljelemine käis oktoobris täistuuridel.
Isegi kodus lapsi kasvatavatelt emadelt võeti ära haigekassahüvitis. Meile ei olnud enam jõukohane jätkata senise emapalgasüsteemi ega lastetoetustega, ometi on jõukohane maksta 200 miljonit Ukrainale, 300 miljonit teadagi millise suunitlusega MTÜ-dele ja toetada 200 miljoniga teiste riikide ülesehitamist.
Uus madalpunkt Eesti poliitikas jõudis kätte Jürgen Ligi vahendusel, kui ta pidi parlamendis riigieelarvet tutvustama, teatades et maksutõusud on majanduses pisiasi. Eesti majandus on kümnendat kvartalid järjest languses olnud.
Peamiselt aga tegeles minister eelarve tutvustamise asemel ülbitsemise ja saadikute, eeskätt naissaadikute solvamisega. Nt Monika Helmele teatas ta, et te pole ilus ka.
See tõi Jürgen Ligile kaasa ka umbusaldusavalduse esitamise. Umbusaldus läbi ei läinud, küll aga oli märk seegi, et ükski koalitsioonisaadik tema toetuseks nupule ei vajutanud.
Sisepoliitikas sai selgeks, et meil ei ole vaja mitte ainult uut eelarvet vaid uut valitsust ning EKRE on ainus partei Eestis, kes tahab asju paremaks teha, kõik teised isegi ei teeskle enam, et neil on vastupidine eesmärk.
Järjest enam tõstab pead valitsuse huvi fosforiidi kaevandamise vastu. Lääne-Virumaa elanikud on olnud väga aktiivsed fosforiidi kaevandamise ohtude esile toomisel. Evelin Poolamets korraldas laiapindse konverentsi samal teemal. On ju teada, kui reformierakondlased lasta meie fosforiidi kallale, siis see on katastroof. Hiljuti oli meedias juba lugu ühest pesuehtsast Ukraina oligarhist, kellel on suured plaanid, mida kõike meie fosforiidiga peale hakata.
Endiselt jagus koalitsioonipoliitikutel aga jõudu teiste riikide valimistesse sekkumiseks: oktoobris toimusid valimised Gruusias. Eesti valitsus, välisminister ja peavoolumeedia eesotsas presidendiga on kuulutanud valimistulemused ebademokraatlikeks, venemeelseteks ja Euroopa vastaseks.
7. oktoobril möödus aasta suurimast juutide massimõrvast peale II Maailmasõda.
November
Kindral Andrus Merilo esines avaldusega, milles ta rääkis, et risk võimalusele, et suur sõda, NATO-Vene vaheline sõda puhkeb, on oluliselt kasvanud ja kui see sõda puhkeb, siis meie geograafilisest asukohast lähtuvalt oleme me väga suure tõenäosusega sõja tallermaa. Hiljem lisandus sellele veel teade, et kogu Eesti plaanitakse õhkida ning elanikkond evakueerida.
Järjest enam ilmnesid ka peaministri tasandil seisukohad, et Ukraina toetust jätkatakse ka sellisel juhul, kui see toob kaasa sõja kandumise Eestisse.
Martin Helme, kelle ainus eesmärk on seista Eesti ja eesti rahva eest kommenteeris Ukraina eest sõtta minemist: „Minu hinnangul on see rahvusliku huku tee. Ma pean seda süüdimatuks, vastutustundetuks, Eestit etturi ja kahurilihana käsitlevaks hullumeelseks lähenemiseks. Ühtlasi on see suurem Ukraina eest seismine, kui ukrainlased ise teevad.“
Algatati lennufirma Nordica pankrott. Vastu taevast on lastud taas sajad miljonid eurod. Vastutajaid ei ole. Nordica alguse ja lõpu juures on olnud Kristen Michal ja tema käsilased.
EKRE fraktsioon esitas ettepaneku moodustada pankrotimenetluseks ja asja uurimiseks vastav komisjon.
Enneolematud maksutõusud ja mõju inimeste toimetulekule ning ettevõtlusele on hakanud kohale jõudma ka tasapisi peavoolumeediale, kes kirjutavad järjest sagedamini artikleid pangamaksu kehtestamise teemal, et ehk oleks ikka pidanud. Jah, EKRE-l oli taas õigus, kui me juba 2023 aasta juunis vastava eelnõu esitasime. Pangamaks oleks säästnud meid kõigist neist maksutõusudest, mis uuel aastal meie majanduse veelgi rohkem põhja viivad ja inimesed vaeseks teevad.
Detsember
11. detsembril võeti 51 poolthäälega vastu lastekaitseseaduse muutmise seadus, mille kohaselt saab karistuse kandnud pedofiil asuda tööle lasteasutustesse.
Menetluse käiku ei sekkunud ei president Alar Karis ega õiguskantsler Ülle Madise. Viimane on ka lasteombudsman.
12. detsembril saatis Martin Helme EKRE fraktsiooni nimel kirja presidendile, milles palus lastekaitseseadust mitte välja kuulutada.
18. detsembril kuulutas Alar Karis välja lastekaitseseaduse. Martin Helme kirjutas seepeale: „Alar Karis ei ole tegelikult kordagi teinud midagi, et põhiseadust kaitsta. Ja ometi, laste kaitsmisel pedofiilide eest oleks võinud ju erandi teha. Kõigele ei pea kätt alla panema. Seda, et asi on mäda, pidi ta kindlasti mõistma, muidu ei oleks ta peitnud pedofiiliseaduse väljakuulutamisotsust kümne ülejäänud seaduse vahele. Muidu ei oleks seda otsust peidetud pressiteates riigieelarve seaduse taha.“
14. detsembril kogunes EKRE volikogu. Volikogu võttis vastu ka poliitilise avalduse, mis keskendus valimisõigusele – Valimisõigus Eesti Vabariigis peab olema ainult Eesti kodanike privileeg!
Volikogu saatis ka aprillis 2025 toimuvale erakonna kongressile kinnitamiseks ettepaneku muuta nime. Edaspidi hakkaks partei kandma nime EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. „See ei muuda meie sisu, vaid teeb meie valimise lihtsamaks,“ põhjendas erakonna esimees.
Itaalia kohus mõistis reedel asepeaminister Matteo Salvini õigeks kohtuasjas, mis puudutas migrante kokku korjanud laeva blokeerimist merel.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond läheb uuele aastale vastu jätkuvalt valides Eesti inimeste poolel olemise, sest meid on siia valinud Eesti inimesed.
Meie ei tööta mõne teise riigi heaolu nimel, mõne teise rahva heaolu nimel, ainult Eesti inimeste heaolu nimel.