Iga hinna eest kiusu ajanud Soome peaminister Sipilä ajaski valitsuse lõhki, sest pidas rahvuslikke huve ja oma elanikkonda kaitsvate Põlisoomlastega koostöö jätkamist võimatuks.
Samasugune rahvuskonservatiivide demoniseerimine toimub ka paljudes teistes Euroopa riikides nagu Rootsis, Prantsusmaal ja eriti Hollandis, kus juba kolmandat kuud ei suudeta valitsust kokku panna, sest välistatakse koostöö rahvuslikult mõtlevate jõududega.
Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä ja koonderakondlasest rahandusministri Petteri Orpo hinnangul ei ole eeldusi jätkata valitsuskoostööd liidrit vahetanud Põlissoomlaste parteiga.
Sipilä sõnul läheb ta pärast parlamendirühmade nõupidamist ilmselt president Sauli Niinistö juurde palvega valitsus laiali saata.
Peaminister ütles esmaspäeval antud pressikonverentsil, et eesmärgiks on saada võimalikult kiiresti kokku teovõimeline valitsus. “Olen rääkinud kõigi parlamendiparteidega. Soovin, et protsess oleks aus ja avatud,” märkis ta. Peaminister möönis, et valitsuskõnelused võivad kujuneda raskeiks.
Sipilä ja koonderakondlasest rahandusminister Petteri Orpo sõnul lähtuti otsuse langetamisel väärtustest.
“Kui valitsusel on olnud seni otsustamisel raskusi, siis see võinuks muutuda võimatuks, lausus Sipilä.
Orpo rõhutas, et valitsusprogramm on rajatud püsiväärtustele nagu inimväärikus ja õigusriik. “Me ei soostu mingi vihakõne ega diskrimineerimisega,” lausus ta viidates ilmselt Halla-aho süüdimõistmisele 2012. aastal.
Sipilä sõnul lähtutakse sellest, et uus valitsusprogramm saab olema võimalikult sarnane praegusega. Orpo aga lisas, et uute parteide lisandumisel valitsusse tuleb programm rida-realt uuesti läbi käia.
Põlissoomlasest seadusandja Tom Packalén märkis, et ilma presidendi pühapäevase avalduseta oleks Keskerakond ja Koonderakond olnud valimis jätkama valitsuses Põlissoomlastega.
Packaléni sõnul sekkus Halla-ahot kritiseerinud president nõnda sisepoliitikasse, öeldes, et taoline käitumine meenutab Urho Kekkoni valitsemisaega.
STT-BNS-UU
FOTO: AFP/Scanpix