Õiguskantsler Ülle Madise ei nõustu president Kersti Kaljulaidiga ja leiab, et välja kuulumata jäetud kaitseväe korralduse seaduse muudatused on põhiseadusega kooskõlas.
Kaljulaid jättis juunis kaitseväe korralduse seaduse välja kuulutamata, leides, et kaitsevägi saab seadusega liiga suured õigused inimesi varjatult jälgida, seega on seadus vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi.
Ülle Madise märkis riigikohtule saadetud arvamuses, et seadusemuudatus ei võimalda piirata isikute põhiõigusi rohkem, kui kehtiv õigus seda juba lubab. Seadusemuudatus annab kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil selle õiguse edasilükkamatul juhul ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks lisaks julgeolekuorganitele ka kaitseväele.
«Leian, et kavandatavad eraelu puutumatust piiravad meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja neid ei saa pidada põhiseadusevastaseks ka muudel alustel,» märkis Madise.
Uus seadus annab kaitseväeluurele õiguse jälgida Eesti kodanikke kolmel juhul – kaitseväkke kandideerijate taustakontrolli tegemisel, salajasele koostööle kaasatud isikute kontrollimisel ja julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Muudel juhtudel välistab seadus üldjuhul Eesti kodaniku kohta teabe kogumise ja töötlemise.
Ülle Madise nentis, et tegelikult lubab seadus varjatult jälgida piiratud hulka inimesi – kaitseväe teenistusse astujaid ja salajasele koostööle juba kaasatud inimesi. Ta toonitas, et kaitseväe varjatud toimingute üle teostab järelevalvet ka õiguskantsler ja seda kavatseb ta regulaarselt ka teha.
President Kaljulaid otsustas 14. juunil jätta teist korda välja kuulutamata kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andva seaduse ning pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada 29. mail vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.
Riigikogu võttis tänavu 20. veebruaril vastu kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse, mille riigipea jättis 7. märtsil välja kuulutamata, kuna tema hinnangul on seadus vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi.
29. mail võttis parlament seaduse uuesti muutmata kujul vastu ning esitas selle 31. mail presidendile väljakuulutamise otsustamiseks. Riigipea otsustas seadust mitte välja kuulutada ning pöörduda riigikohtusse taotlusega kuulutada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.
Riigikohus asub kaitseväe korralduse seaduse põhiseaduspärasust arutama 8. oktoobril. (BNS-Postimees)