Eesti Ekspress kirjutas, et paljud arstitudengid ei taha Tallinna tööle tulla, sest pealinna haiglates ei saa vene keele oskuseta hakkama. Mõned arstid lähevad sel põhjusel Soome tööle. Mõned jätavad residentuuri pooleli.
„Juba hommikul tööle minnes lähen stressi, mõeldes, kui palju sel päeval võib venekeelseid patsiente tulla. Olen kohustatud aitama kõiki, aga ma ei saa seda teha, kui ma ei saa oma patsiendi jutust aru. Seda juhtub iga päev mitu korda,“ rääkis ühes Tallinna haigla EMOs üldarstina töötav Robin. „Tekitab nördimust, kui ma ütlen inimesele „tere“ ja tema vastab selle peale „tolko porusski“,“ lisa ta.
Robinile tundub, et kui vanema põlvkonna arst ei räägi inglise keelt, siis ei vaata keegi viltu, aga kui noorem arst vene keelt ei oska, siis pööritatakse silmi.
„Üritame alustada eesti keeles, aga kui ikka üldse midagi sealt vastu ei tule, proovime vene keeles edasi. Mõnele on vastumeelne eesti keeles rääkida, sest neil on suhtumine, et vene keel on püha. Osa ukrainlasi on jälle aga pahased, et nendega vene keeles räägime,“ rääkis meditsiinitöötaja Marie, kes tõdeb, et venelastel on tegelikult meeletu privileeg, sest riigikeel on eesti keel, aga enamik meditsiinitöötajaid tulevad neile vastu ja räägivad ise vene keeles.
Perearstide seltsi juhatuse liikme dr Elle-Mall Sadraku sõnul on probleem oluline ja aktuaalne. „Oma kogemusest võin öelda, et olen tihti ka ise mures, et äkki ei saa ma vene keelt kõneleva inimese selgitusest lõpuni aru või mõistab tema mind valesti – kannatada võib nii ravikvaliteet kui patsiendiohutus,“ ütleb ta.
Loe siit: