EKRE liige Soomes ja Uute Uudiste kaasautor Paul Oja kirjutab sellest, kuidas möödus kliimapaanika päev Soomes.
“Soome Kümnesed uudised vahendasid 27. septembril pikalt selle päeva kliimameeleavaldusi.
Helsingis oli Eduskunna hoone ette kogunenud politsei hinnangul 5000 noort. Üks teismeline kliimaekspert esines olukorra tabava analüüsiga (sõnasõnaline üleskirjutus): „Täiskasvanud ju… nad peavad nagu tegema palju otsuseid, kui täiskasvanud teevad otsuseid, siis nendel tuleb teha häid otsuseid, selleks et kliimamuutus nagu seljatada“.
Noorte ekspertide häält võetakse kuulda, kuidas muidu.
Keskkonna- ja kliimaminister Krista Mikkonen (rohelised): „Me teemegi tööd kõigis sektorites – me räägime liiklusest, räägime ehitamisest, räägime metsamajandusest ja põllumajandusest, me räägime energiaheitmetest.“ Minister lubab, et tulemas on uusi seaduseelnõusid, muudatusi makspoliitikas ja mitmesuguseid stimuleerivaid meetmeid. „Me oleme sunnitud reageerima neile muutustele.“
Turku linnas kogunes meelt avaldama 2000 noore ringis.
Üks teisme-east äsja väljunud noor naine märkis: „Meil on seatud auahned ja ilusad eesmärgid, kui kardan, et ei suudeta leida konkreetseid tegusid nendeni jõudmiseks“.
Tõepoolest, mis siis saab, kui auahneid eesmärke saavutada ei õnnestu? Kui kõigele rabelemisele, tõmblemisele ja tohututele kulutustele vaatamata kliima ainult muigab ning soojeneb ja jahtub omas rütmis, nagu ta on teinud seda aastamiljoneid?
Küllap siis leitakse uus koll, kellega lapsi hirmutada. On olnud tuumasõda, naftavarude lõppemine, ülerahvastatus, AIDS, osoonikihi kadumine… Midagi leitakse kindlasti – rahavood tuleb ju suunata sinna, kuhu tarvis.”