Seoses reedest pühapäevani toimuva 13. noorte laulu- ja tantsupeoga heiskavad kolmeks päevaks Eesti lipud kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ettepanekul ja riigikogu otsusel tähistatakse esmakordselt laulu- ja tantsupeo kõiki peopäevi lipupäevana.
Lipud heisatakse igal hommikul hiljemalt kell 8 ning langetatakse hiljemalt kell 22. Kui lipud on valgustatud, võib need reede hommikust pühapäeva õhtuni lehvima jätta.
Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed selgitas, et Eesti lipu kasutamise kord näeb ette, et lipud heisatakse päevavalguse ajaks. “See tähendab, et ka järjestikku olevate lipupäevade korral tuleb lipp pimedaks ajaks langetada. „Kui aga lipp on pimedal ajal valgustatud, siis võib see lehvida ka öösel. Seejuures ei pea kasutama spetsiaalset lipuvalgustust. Piisab, kui näiteks hoovi- või tänavavalgustus tagab lipu sinise värvitooni äratundmise,“ ütles Uiboaed.
Eesti lipu seadus sätestab korralised lipupäevad. Sel aastal tuleb lipp heisata vähemalt 22 korral. Neil päevadel on kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud kohustatud Eesti lippu heiskama. Eraisikutele on neil päevadel lipuheisamine ennekõike soovitus. Erandiks on vabariigi aastapäev, võidupüha ja taasiseseisvumispäev, mil Riigikogu on ette näinud Eesti lipu heiskamise kõikidele elu- äri- ja büroohoonetele.
Lisaks seadusega kehtestatud lipupäevadele võib Eesti lippu heisata igaüks ka muul ajal. Lipu heiskamine muudab perekondliku tähtpäeva pidulikumaks ning see kaunistab ka kogukondade, ühingute ja ettevõtete pidupäevi.
BNS