EKRE poliitik Kadri Vilba avaldas sotsiaalmeedias kriitilise kirjutise eesti keele (väär)kasutamise kohta, mida vahendas ka portaal Uued Uudised, kuid see postitus sai tohutu negatiivse vastukaja osaliseks. Ilmselt tõstsid rusikad need, kes tahavad jätta endale õiguse keelereeglitele vilistada. Rahvusmeelsetele inimestele aga võib soovitada – andke järgmistel valimistel hääl Kadri Vilbale, siis saate vähemalt ühe poliitiku, kes võitleb eesti keele eest.
Eesti keele kasutamisega on lood halvad, grammatikareeglitest ja õigekirjast hoolivad juba vaid vähesed. Vaadakem kasvõi ajalehtede online-uudiseid, mis kubisevad kirjavigadest, sest uudis on kiiresti riknev kaup, see tuleb ruttu välja saata. Nii tulebki avalikkuse ette kirjapilt, mis ei tohiks selline olla. See süvendab negatiivse eeskujuna kõnealust muret.
Minu tööülesannete hulka kuulub samuti tekstide keeleline kohendamine. On masendav, kuidas meie inimeste õigekirjaoskus kaob nagu lumi aprillikuus – on vaid üksikud autorid, kelle artikli võiks üle vaatamata kohe avaldada (ja need ongi need “norijad”). Olen paarile kaasautorile öelnud, et mina nende toorikut toimetama ei hakka ja siis on mulle öeldud: “Mille eest sa palka saad?”
Ma ei saa palka eesti keele solkimise eest. Ma võin ju teksti korda teha, aga sama autor postitab samasuguseid tekste sotsiaalmeediasse, täidab dokumente, kirjutab kirju ja nii edasi – ehk solgib emakeelt mujal edasi. Parem juba minul see edasi öelda, solvugu lumehelbekesed pealegi.
Asja teeb hullemaks seegi, et vähemalt Kadri Vilba ümber on ju inimesed, kes identifitseerivad ennast rahvusmeelsete eestlastena ning ka Uute Uudiste kaasautorid on eestimeelsed. Kui juba nemad ei hooli eesti keelest, siis kes veel? Arvestagem, et nood teised, liberid ja vasakpoolsed, tahavadki eesti keelt “ära nullida”. Eesti keele hoidmine, kasvõi selle kaudu, et me ise üritame reegleid järgida, on esmatähtis.
Ohud on ju suured – meie nooremate põlvkondade keelepruuk on juba paksult inglise keelt täis, nutiseadmetes toksimine paneb nad õigekirja hülgama, liberaalsed “keeleteadlased” üritavadki keelt võimalikult ära lihtsustada (üks argument kõlab, et siis olevat välismaalastel seda kergem õppida) – ja nii me loomegi eesti keelest pidžin-keelt, mis tähendab lihtsustatud ja primitiivsemat kreoolikeelt. Ma ei väsi kordamast, et just keerukus teebki meie emakeele ilusaks ja omanäoliseks.
On aeg ennast kätte võtta, muidu hävib ilus eesti keel juba lähiajal. Kui me muretseme keskkonna ja saastatuse pärast, siis me ju sorteerime prügi ega viska seda suvalisse kohta maha? Keegi ei ütle enam, et mis see teie asi on, mida oma oma prügiga teen? Keelekasutuses tuleks võtta endale sama mentaliteet – ma kontrollin oma õigekirja selleks, et vähemalt mina eesti keelt ei saastaks.
Lõpetuseks pakuks välja eelnimetatud variandi, mida kasutab oma lugudes ka Kivisildnik: valige Kadri Vilba Riigikogusse, siis on vähemalt keegi, kes eesti keelt kaitseb. Ta võib norija olla, aga süda on tal õiges kohas. Ärge kritiseerige Kadrit, vaid tema sõnumi põhjust.
Jüri Kukk, toimetaja