09.02.2022
Kristina Kallas sai ilmselt sule sappa oma eestivaenulike väljaütlemiste pärast.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse andmetel toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 23,3 protsenti, Reformierakonda 21,3 protsenti ja Keskerakonda 21,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 17,6 protsendiga, Isamaa 7,4 protsendiga ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,3 protsendiga. Eesti 200 toetus pole Norstati küsitlustes varem nii kõrge olnud. Isamaa möödus aga viimaste tulemuste põhjal SDE-st.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,5 protsenti ja opositsioonierakondi 38 protsenti vastajatest.
“Olukorras, kus teisel ja kolmandal kohal oleva Keskerakonna ja Reformierakonna toetus on taas võrdsustunud ning EKRE naudib nende kahe ees õhkõrna edumaad, näeme peamise pikaajalisema muutusena sel nädalal Eesti 200 toetuse jätkuvat kasvu,” tõi esile teadur Martin Mölder.
Reformierakonna toetajate arvu vähenemine ja Eesti 200 toetajaskonna suurenemine olukorras, kus eelistuseta valijate osakaal on samuti kasvanud, viitab Mölderi sõnul sellele, et ilmselt on toimumas märkimisväärne liikumine nende kahe erakonna vahel. “Eesti 200 toetus on väga selgelt tõusnud just eestlastest valijate hulgas ning on näha, et erakond on sellega liikunud eemale oma varasemast toetusprofiilist, mis kestis kuni kohalike valimiste eelõhtuni, kus nende toetajaid eestlaste ja venelaste seas oli proportsionaalselt sama palju. Eestlastest valijate hulgas on Eesti 200 praeguseks tõusnud Keskerakonna ees selgelt kolmandale kohale ning nende kahe toetuste vahe seal on üle viie protsendi Eesti 200 kasuks,” märkis Mölder.
Tema sõnul moodustab kindlasti väga suure osa Eesti 200 toetuse kasvust nendega seotud üpriski umbmäärased ootused, aga ka pettumus Reformierakonnas, sest millegi muuga ei ole see parlamendiväline erakond Eesti 200 viimasel ajal riigi taseme poliitikas silma paistnud.