Marksistliku ideoloogiaga äralollitatud Lääne ühiskonnas koolitatakse palju “hobusevargaid”, kui tsiteerida Mart Helmet, samas kui spetsialiste tõeliselt tootlikele ametikohtadele napib.
BNS vahendab: “Eesti Panga president Madis Müller räägib märtsikuisel majanduskonverentsil “Tuulelohe lend” sellest, kuidas riigis valitseb puudus piisava kvalifikatsiooniga ekspertidest, sest tööturu vaatenurgast on inimesi koolitatud valede erialade tarbeks.
“Suurim Eesti majanduse võimalus peitub Eesti inimestes – neile võimalikult kvaliteetse hariduse võimaldamises ja seejärel tööturul targas rakendamises. Praegu jääb ilmselt nii mõnigi kõrge lisandväärtusega projekt Eestis alustamata ja hästi tasustatud töökohad loomata, kuna meil ei ole piisavalt vajaliku väljaõppega eksperte,” vahendab tööandjate keskliit Mülleri hinnangut.”
Madis Mülleri mõttekäik on ilmselt pisut teistsugune, kuid liberaalse ühiskonna suur häda on see, et kõrgkoolides on “popid” sotsiaalerialad, mis on kõige lihtsamalt ideoloogiast mõjutatavad. Riigile aga oleks vaja insenere, teadlasi, tootmisjuhte, seega inimesi, kes asuksid tööle tootvas majanduses. Selle asemel koolitatakse välja bakalaureusi, kes lähevad tööle soolise võrdsuse, kaasamise, lõimimise ja muudele pseudoaladele.
Näiteks kliimaministeeriumis on “rohepöörased” ametinimetused digitranspordi valdkonnajuht, taastuvenergia ja rohetehnoloogiate nõunik, rohereformi teekaartide valdkonnajuht, liikuvuse asekantsler, peaspetsialist-esindaja OSSHD juures, elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler, elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler ja nii edasi…
Hiljutisel EKRE fraktsiooni kohtumisel rakenduskõrgkoolide juhtidega nenditi, et just need koolid saadavad ellu inimesi, kes lähevad tööle otse majandusse, tööstusesse, transporti jne, akadeemilised kõrgkoolid annavad samuti palju vajalikke inimesi, kuid sealt tuleb ka palju ideolooge, kelle kõrgharidus pigem lammutab ühiskonda kui ehitab.
Poliitprojekt Eesti 200 on üks jõkramaid näiteid sellest, kuidas “kindlat plaani” tegid kõrgharidusega ideoloogid ja kõrbemine tuli otse loomulikult. Kui Kristina Kallas ja Liisa Pakosta räägivad otse Riigikogu ees kahekümnest soovariandist, on nad saanud pigem hobusevarga hariduse.
Uued Uudised