08.03.2019
Eesti õpilasmaleva 2018. aasta malevasuve avamine. Kui kaua saavad eesti noored veel sinimustvalge lipu all tööle sammuda?
Mõne nädala eest ilmus optimistlik uuringutulemus, mille kohaselt Eesti inimesed ei nägevat võõrtööliste puhul konkurentsi tööturul, kuid reaalsus lükkab need jutud ümber.
Nimelt kirjutab Postimees, et õpilasmalev on kaotanud võõrtööjõu tõttu sadakond töökohta, sest ettevõtjad palkavad pigem ukrainlasi ja moldovalasi. See on viinud olukorrani, kus malevatel on noorte jaoks üha raskem tööd leida, ja eriti tuntav on see maasikakorjamisel.
Sihtasutuse Õpilasmalev juhataja Ott Väli sõnul algaski Eesti kooliõpilaste tööturult väljatõrjumine nelja aasta eest just marjakorjamises, kuid nüüd on see laienenud teistele aladele.
Mõistagi on tööandjatel kasulikum palgata võõrtöölisi, kes kodumaaga võrreldes palju suurema palga eest on valmis pikki päevi tegema, samas kui noorte tööl on tuntavad piirangud.
Seetõttu on küsimus riigi tööhõivepoliitikas – kas leppida võõrtööliste uputusega või leevendada reegleid noortele, kes tahaksid tööd teha. Küsimus on ka noorte töökasvatuses – kui nad jäetakse ilma võimalusest õpilasmalevas töökogemust saada ja vastutustunnet kasvatada, siis pole oodata ka omamaiseid häid töötajaid, kui tänased noored homme täiskasvanuks saavad. Tööandjad kaebavad eesti noorte vastutustundetuse üle, kuid ega tööd leidmata seda tekigi.
Kahjuks ei hooli ei riik ega ettevõtjad omamaise tööpotentsiaali ärakasutamisest, vaid eelistavad odavat võõrtööjõudu. Eelmisel aastal kiitis Riigikogu EKRE vastuseisust hoolimata heaks seaduseelnõu, mis lubab kolmandatest riikidest sisse tuua koduabilisi ja lapsehoidjaid. Kuigi need töökohad sobiksid oma pensionäridele ja üliõpilastele, anti roheline tee välismaalastele, kusjuures lapsehoidjatele ei pea isegi palka maksma, piisavat taskurahast.
Ilmselgelt töötab riigi tööjõupoliitika kas tahtlikult või tahtmatult nii rahvusriigi põhimõtete kui ka oma inimeste vastu.
Allikas: Postimees