Teisipäeval oli parlamendis arutlusel õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikmelt Tõnis Möldrilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks, kuid üllatuslikult alustas Ülle Madise ettekannet konstanteerimisega, et tema pole riigis mingit reaalset otsustamisõigust.
Õiguskantsler Ülle Madise: “Edastan teile peaprokuröri taotluse Riigikogu liikmelt Tõnis Möldrilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks. Juriidiliselt nimetatakse seda ettepanekuks, kuid rõhutan, et sellisel juhul tundub, justkui oleks õiguskantsler selle taotlusega nõus. Õiguskantsleril ei ole õigust – seadus ütleb seda sõnaselgelt – hinnata tõendeid ega mitte midagi olulist. Seega ei ole õiguskantsleril võimalik selle taotlusega ei nõustuda ega mitte nõustuda. Ka ajakirjanduses avaldatud pealkirjad, et õiguskantsler nõustus peaprokuröri taotlusega, on selles mõttes eksitavad, et ei ole nõustunud.
Kuna varasemate sarnaste juhtumite puhul olen ametiaja vältel siin korralikult sõimata saanud, siis tuletan kohe alguses teile meelde, et 2014. aastal Riigikogu muutis seadust nii, et õiguskantsleri roll nendes küsimustes on null. Riigikogu tegi seda teadlikult – sellepärast, et õiguskantsler oli ühe taotluse prokuratuuri tagastanud. Selle peale saadi kole kurjaks ja otsustati, et õiguskantslerilt võetakse igasugune sisuline võimalus selles protsessis midagi mõjutada. Saadiku jaoks ei muutu mitte midagi, kui õiguskantsler selle taotluse tagastab. Kuriteo aegumine peatub, see kirves jääb tema pea kohale seni, kuni tema volitused lõpevad. Enne seda seadusemuudatust, mis tehti karistuseks õiguskantslerile selle eest, et ta julges ühe taotluse tagastada, oleks võinud kriminaalmenetlus Riigikogu liikme suhtes lõppeda aegumise tõttu.
Nii et see on olnud Riigikogu soov ja tahe, et õiguskantsler ei tohi hinnata tõendeid, õiguskantsler ei tohi hinnata, kas näiteks kuluhüvitiste väidetava kuritarvituse probleemile tuleb reageerida kriminaalmenetlusega, menetleda seda kuriteona, ta ei tohi hinnata, kas riigi ressursi selline kasutamine on mõistlik või ei ole mõistlik, mis on tehiolud. Mitte midagi sellist õiguskantsler hinnata ei tohi. Nii et, austatud Riigikogu, vastavalt rahvaesinduse soovile kannan ette teile riigi peaprokuröri taotluse.
Rõhutan ka seda, et see, millised teod on kuriteod, kas kuriteona tuleb käsitleda juhtumeid, kus keegi pole kahju saanud, keegi pole kasu saanud, ei ole ka milleski halvas tõendatult kokku lepitud, et kas see peab olema kuritegu, on rahvaesinduse otsustada. Õiguskantsleril siin mitte midagi öelda ei ole.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid