Oma e-riigi turvaauke lappiv “eduriik” Eesti jagab samas piskut raha Aafrikale peaaegu olematu IT tarvis

Eesti on vastuolude maa, mis uudiste kaudu väljendub igal elualal — ka e-riigi maine kõigub seinast seina.

Nii selgus teisipäeval, et Eesti välisministeerium eraldab 15 620 Ameerika dollarit ehk ümberarvutatult umbes 13 330 eurot Smart Africa sekretariaadile Aafrika e-valitsemise lahenduste alasteks tegevusteks organisatsiooni arenguabikõlblikes riikides — see selgub välisministeeriumi dokumendiregistrist.

Raha eraldatakse välisministeeriumi käesoleva aasta eelarves arengu- ja humanitaarabiks ette nähtud summadest, vahendab BNS.

Samas avalikustas Riigikontroll auditi “Kas Eesti riigi jaoks kriitiliste andmete säilimine on tagatud?” tulemused, mis näitab auke Eesti kui e-riigi kriitilise tähtsusega andmekogudes. Eestis on praegu nendeks e-toimik, kinnistusraamat, äriregister, Riigi Teataja infosüsteem, maakataster, riigikassa infosüsteem, maksukohustuslaste register, rahvastikuregister, isikut tõendavate dokumentide register ja riiklik pensionikindlustuse register, vahendab ERR.

Riigikontrolli järeldus sisaldab olulist hoiatust — kuna mitmed andmekogud ongi olemas vaid digitaalselt, ja nende taastamist võimaldavad paberkoopiad puuduvad, siis “kümnest viie andmekogu puhul poleks praegu siinsete andmekeskuste hävimise korral riigi toimimiseks vajalike andmete säilimine tagatud”.

“Oleme seda ka korduvalt ise välja öelnud, et riigi infosüsteemide infoturbesse pole piisavalt panustatud. Turvalist e-riiki ei saa arendada ühekordsete rahasüstidega ja projektidega, millest projekti lõppedes enam edasiseks tööks jõudu ja vahendeid ei jätku. Seetõttu võitlesime aprillis riigi eelarvestrateegia läbirääkimisel IKT-valdkonda lisarahastuse suunamise nimel kokku 118 miljonit eurot, mis lähevad enamjaolt just Eesti riigi infosüsteemide turbesse, ülalhoidu ja ajakohastamisse,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna asekantsler Siim Sikkut.

Niisiis jagab Eesti oma raha Aafrikale, kus sageli pole isegi infosüsteemide toimimiseks vajalikku korralikku elektrivarustust, samas aga tunnistavad riigiametnikud riigi infosüsteemide infoturbesse pole piisavalt panustatud — meie omad IT-probleemid, näiteks ID-kaartide puhul, on juba kümneid tuhandeid eurosid nõudnud. Pisut üle 13 000 euro pole mingi panus Aafrika infotehnoloogiliseks muutmisel, kusjuures see raha kaob suurelt jaolt kindlasti kohalike korrumpeerunud võimumeeste tasku. Eesti maine e-riigina ei vaja mingit Aafrika abistamise tausta, sest tegelikku võimekust muuta Must Manner infotehnoloogiliseks pole ei meil ega aafriklastel.