Eesti pole õigusriik, mida tõestas veel kord justiitssüsteem, kes asus kaitsma “omasid”.
Politsei hinnangul ei püütud esmaspäeval Riigikogu ees toimunud meeleavaldusel takistada avaliku koosoleku läbiviimist, mistõttu ei algata miitingu korraldanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) taotluse alusel kriminaalmenetlust. Võttes arvesse, et siseministeerium on sotside käes, anti politseinikele kindlasti teada, et selles juhtumis on kohustuslik “mitte leida midagi seadusevastast”!
“Indrek Tarandi tegevuse eesmärk ei olnud koosoleku laiali ajamine, vaid oma sõnavõtuga sai temast pigem koosolekul osaleja. Koosoleku takistamine ning selle segamine ei ole üks ja sama. Eesti vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõigil õigus oma arvamust avaldada. Võime seada küsimuse alla, kas taoline käitumine antud olukorras oli kohane, kuid süüteo ilminguid selles tegevuses ei esine,” selgitas Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit.
Seega võttis politsei endale õiguse tõlgendada Tarandi jõhkrat provokatsiooni kui segamist, mitte takistamist – tegelikult üritas äärmuslane takistada üritust, mis oli suunatud meelsuse väljendamisele Riigikogus algava olulise riikliku küsimuse ehk rändepakti kehtivuse suhtes. Sisuliselt muutis Tarand meeleavalduse enda sooritatava kuriteopaigaks, mis võttis ürituselt tegeliku suuna. Mõistagi aga jätkab politsei nende inimeste jälitamist, kes üritasid provokaatorit ja seaduserikkujat peatada.
Politsei väidab, et Tarand polnud purjus, kuid kas neil on ette näidata ametlik dokument ja kas narkojoobe test ka tehti? Kuivõrd aga tegu näib olevat suurejoonelise provokatiivse kokkumänguga, kuhu on haaratud riigisüsteem, kartellierakonnad ja meedia, siis võib eeldada, et kohal oli ka oma “miilits onu Stjopa”, kes oleks ka ämbritäie viina ära joonud kaameli kaineks tunnistanud.
EKRE on endiselt arvamusel, et Tarand on tahtlik provokaator ja peab korrarikkumise eest vastutust kandma. Nimelt ütleb karistusseadustiku § 158 sõnaselgelt, et “seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamise […] eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”
Põhiseaduse §-s 47 ja Euroopa nimõiguste konventsiooni artiklis 11 sätestatud kodanike õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada on demokraatliku ühiskonna üks nurgakividest ja sellesse sekkumist ei või käsitleda kergekäeliselt. Riigi põhiseaduslikuks kohustuseks on tagada võimalus teostada seda õigust ilma vaenulike isikute vahelesegamiseta.
Meeleavaldus on registreeritud EKRE esindaja poolt ÜRO rändeleppe vastase piketina Põhja prefektuuris 20. novembril kell 15.53. Sotsidel rändepakti toetajana polnud sinna asja, Tarand teadis väga hästi, et seal on koos rändepakti vastased, kes on kokku tulnud, kuid läks teadlikult vihaseid inimesi õrritama. Seda enam, et eelnevalt skandeeris vihane rahvas: “Maha sotsid!” – kes selle järel teadlikult mikrofoni röövima läheb, see teab, mis järgneb. Tegu on ilmselgelt provokatiivse tegevusega, milles osales Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Paraku on ka president Kersti Kaljulaid võtnud ühiskonda nõuks lõhestavalt toetada ühe erakonna poliitikat ning kaitsta avalikku provokaatorit. Rääkimata meediast, kes on korrarikkujale kujundanud kannatanu oreooli.
Võib vaid ette kujutada, mis järgneks, kui Tarand oma ülbuses läheks näiteks venelaste 9. mai üritusel korraldajalt mikrofoni ära rebima ja poetaks sinna provotseeriva ütluse – see viiks kindlasti rahutuste ja lõppkokkuvõttes ehk ka Venemaa sekkumiseni. Seega võib kindlalt öelda – Indrek Tarand on julgeolekuoht Eesti riigile ega kõlba provokaatorina Eestit Euroopa struktuurides esindama!
UU