Reformierakonnast ja sotsidest koosnev opositsioon näitab taas, et neile sobib valitsuse kritiseerimiseks iga asi, peaasi, et sappi pritsida saaks.
Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti sanktsioonid Valgevene presidendivalimiste võltsimise ja sellega seotud vägivalla eest vastutavate isikutele.
Opositsioonipoliitiku Mikser ja Paet arvavad, et tulnuks oodata EL-i reageeringut ning valitsuse sammus võib näha sisepoliitilist huvi.
Milline on see huvi? Kelle toetust püüaks EKRE ja Isamaa Valgevene küsimusega? Keskerakond ei saa küll sanktsioonidega Valgevene vastu oma venemeelsete valijate seas plusspunkte teenida.
Paeti sõnul oleks pidanud püüdlema selle poole, et Euroopa Liit kiires tempos tervikuna Valgevene režiimile piirangud kehtestab ja Mikser arvab, et kõige mõjusamad oleksid mitmepoolsed sanktsioonid, soovitavalt Euroopa Liidu ühiseid sanktsioonid või kui nendega ühineks ja neid ühetaoliselt rakendaks kogu demokraatlik maailm, sealhulgas ka Põhja-Ameerika liitlased.
Välispoliitika instituudi juht Andres Kasekamp, keda pole küll mõtet valitsusmeelsuses kahtlustada, arvab samas ERR-is, et Euroopa Liidu Valgevene poliitika on läbi kukkunud.
“Ühelt poolt tundub, et EL reageeris nüüd Valgevene sündmustele kiiremini kui iialgi varem, aga tegelikult ei ole veel sanktsioonid paika pandud ja kokku lepitud. Esiteks on vaja teha sanktsioonide kohta õiguslik analüüs ja teiseks kokku leppida, kes sinna nimekirja kuuluvad. Nii võivad tegelikud sanktsioonid rakenduda võibolla alles kuu aja pärast, kui Valgevenes on praegusest teistsuguse olukord,” kirjutab Kasekamp.
“Eestil ja Balti riikidel on kogu Valgevene temaatikas eriline hoolsuskohustus olla nende teemadega pildis rahvusvaheliselt,” ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil ERR-i ajakirjanikule.
“Eesti on tõstatanud selle teema ÜRO Julgeolekunõukogus, Eesti oli üks, kes toetas Euroopa Ülemkogu kokku kutsumist Valgevene teemal, oleme kolme Balti peaministriga teinud vastava avalduse – see ongi see põhjus. Ülemkogul öeldi, et me jõuame sanktsioonideni septembrikuu jooksul,” rääkis peaminister Ratas.
Isegi kui Eesti omad sanktsioonid mingit erilist mõju ei avalda, on seegi midagi. Alles nädala jagu tagasi kritiseeris parlamendivälise opositsiooni üks juhte Kristina Kallas valitsust hoopis selle eest, et ta midagi ei tee. Ära tuli ka Riigikogu hukkamõist, aga valitsuse vastasrind ikka ei taltu.
Opositsioon püüab oma ebakonstruktiivsuses valitsusele igas asjas “ära teha” ja on oma vihkamises sedavõrd koordinatsiooni kaotanud, et oigab valitsuse iga tegemise peale.