Esmaspäeval tõusis Riigikogus päevakorda üks juhatuse teadlik või teadmatu valesamm, mis ei lähe kokku Eesti seadusandlusega. Nimelt poleks tohtinud üks vajalik eelnõu menetlusest välja langeda, kuid see visati omatahtsi siiski välja.
Esimese küsijana tõstatas probleemi Anastassia Kovalenko-Kõlvart: “Riigikogu menetluses oli meil eelnõu, mis puudutas Veneetsia komisjoni poole pöördumist seoses e-valimistega. Antud eelnõu tegelikult pidi olema arutluses ka suures saalis, kuid juhatus ütles, et see nüüd langeb menetlusest välja, kuna üks algataja võttis allkirja ära ja tal ei ole enam vajalikku 21 allkirja. Aga kas siin ei ole eksimust Riigikogu kodu‑ ja töökorraga? Sest § 95 lõige 3 ütleb, et isegi kui võetakse allkiri tagasi, siis taganemise tulemusel ei lange eelnõu Riigikogu menetlusest välja? Millal see tagasi päevakorras on?”
Riigikogu esimees Lauri Hussar põhjendas: “Pöördumise eelnõu esitamiseks on vajalik 21 Riigikogu liikme allkiri. Aga kuna 12. septembril üks esitajatest taganes eelnõust, siis langes eelnõu menetlusest välja ja selle tulemusena jäi eelnõule 20 esitajat.”
Martin Helme: “Mina olin selle kirja autor ja sama küsimus on ka minu poolt: ma ei saa küll kuidagi aru, kuidas saab § 95 lõiget 3 üldse sellisel viisil tõlgendada ja viidata, et ühel taganemise puhul kukub algatus üldse menetlusest välja. Siin on täiesti selges eesti keeles kirjas, et ei kuku välja. Aga mul on väga hea meel, et juhatus seda homme arutama hakkab. Ja ma palun, et te juhinduksite seadusest ja mitte mingitest kõhutunnetest või kommentaaridest. Ma tahaks tänase päevakorra puhul teha ettepaneku, et algselt komisjoni ettepanekul pidi seesama eelnõu olema selle nädala päevakorras teisipäeval. Ma sooviksin EKRE fraktsiooni poolt selle eelnõu päevakorda täiendada ettepanekuga see eelnõu teisipäeval lisada päevakorda.”
Mart Helme tõi välja praktika, et sageli võetakse aluseks mitte see, mis on seadustes kirjas, vaid see, mida ütleb “kommenteeritud väljaanne” ehk kellegi tõlgendus: “Ikka arusaamatuks jääb. Meil on olemas seadused, meil on olemas põhiseadus, aga põhiseadust me ei arvesta selles sõnastuses, mis on põhiseaduses endas kirjas, vaid arvestame põhiseaduse kommenteeritud väljaandes ilmunud kommentaari. Kommentaar oleks just nagu vägevam asi, kui on põhiseaduse paragrahv. Nüüd töö- ja kodukorraga on meil täpselt sama lugu: kommentaar oleks nagu kõvem asi kui põhiseadusel põhinev töö- ja kodukorra seadus. Kuidas see ikkagi võimalik on, et suvaline kommentaar, mis on jumal teab missuguse juristi fantaasiast sündinud, on meil kõvema autoriteediga kui seadus ise? Tehke see mulle selgeks ja kui te seda mulle selgeks teha ei saa, siis palun pange tagasi päevakorda selle eelnõu arutamine.”
Kert Kingo Lauri Hussarile: “Esiteks ma korrigeeriksin teid. Esitamisel oligi 21 allkirja, nii nagu te siin tsiteerite seda § 152 või 54. Aga näiteks § 95 lõige 3 on selline lause, et taganemise tulemusel ei lange eelnõu Riigikogu menetlusest välja. Minul tekib küsimus, mida nüüd siis Riigikogu juhatus arutama hakkab? Kas Riigikogu juhatus hakkab arutama seda, et seadus ei kehti ja teie otsustate nüüd ise mingi uue normi teha? Või mida seal arutada, kui selgesõnaliselt on seaduses niimoodi öeldud?”
Rain Epler: “Kas te sellega nõustute, et selle eelnõu esitamise hetkel oli seal 21 allkirja? Kui te selle esitamise paragrahvi tõite, siis selles osas ju vaidlust ei ole. Me täna räägime sellest, kui ta menetlusest välja langeb. Aga küsimus on lihtne: kas te olete nõus, et esitamise hetkel oli seal 21 allkirja?”
Allikas: Riigikogu stenogrammid