Iga päev ilmub eesti meedias mõni kuulutus kadunud inimestest: kord noor laps läks kodunt minema, kord keskealine pereliige, kord vanur või teovõimetu isik.
Mõni päev tagasi hakkasid omaksed lööma häirekella ühe vanema mehe kadumise pärast juba mõni tund pärast seda, kui avastati inimese puudumine. See on arusaadav, inimlik ja ainuõige.
Mina aga tahaksin lüüa häirekella ühe mitte küll oma, aga ikkagi inimese kadumise tõttu. Tema nimi on Karis. Alar Karis. Ja ta on Eesti Vabariigi president.
Juba mitu päeva ei ole temast mitte midagi kuulda. Portaalis president.ee on viimane teade temast dateeritud 08.07.2022.a. Pressiteade. Siis president Alar Karis ütles Vabamus toimunud Eesti sõprade sümpoosioni tervitussõnavõtus, et praegune julgeolekupoliitiline ja sellest tulenev majanduslik olukord on kõigile proovikivide rohke, kuid loob samas palju uusi ärivõimalusi. „Head suhted, usaldus ja sõprus on viimasel ajal katkenud tarneahelate asemel uute väärtusahelate ülesehitamiseks hädavajalikud,“ ütles president Karis, kes rääkis ka Venemaa agressiooni tõttu tekkinud olukorrast.
Uued väärtusahelad tarneahelate asemel, usaldus ja sõprus – kõik see on nutikalt öeldud, aga meil Eestis selguvad aina uued asjaolud kiiruga kokkuklopsitud koalitsiooni kohta, inimesed kuulevad soovitusi vähem süüa, liikuda ja elektrit tarbida. Eestis on mitukümmend tuhat põgenikku, nii mõnigi kord me ei teagi, who is who, euro langes korraks dollarist allapoole, ahvirõuged on kohal, Putin esineb üle päeva aina õõvastavamate avaldustega – ja Eesti riigipea on sellisel ajal juba 4 (!) päeva vait. Mida teeb see hästitasustatud presidendikantselei ametnike kompanii? Jaanid on ammu läbi. Ollakse puhkusel? Ei president ega tema sviit pole puhkust veel välja teeninud.
Keegi ei oota sellelt 6 miljonit aastas maksvalt ametkonnalt värsket saia, veeavariide likvideerimist, reisibusside liikluse tagamist. Natuke riigitööd ja regulaarset üldsuse informeerimist ei ole sellise ropu raha eest palju palutud. No tõesti ei ole.
Eelmine „president“ muudkui reisis mööda ilma, praegune istub aga nii vaikselt, et kui teda ei märka Emajõel paadis, siis nagu poleks olemaski.
Seepärast tahakski teada, miks Alar Karis on neli päeva üldsuse jaoks kadunud. Veesport on tore asi, aga mitte alati turvaline. Iga hea kodaniku kohus on praegu muret tunda.
Nagu ka presidendi kohus on niivõrd äreval ajal olla nähtav. Kasvõi kaasinimeste julgustamiseks, sest muud reformierakonnast sõltuvast Kadriorust oodata niikuinii ei ole.
Ivan Makarov