Teisipäeval EKRE Riigikogu fraktsioonil külas käinud Eesti Päästeala Töötajate ametiühingu inimesed andsid saadikutele ülevaate murekohtadest päästealas.
Üks teema, mida päästjad kohe välja ütlesid, kõlas nii: “Kõrged reitingud ei jõua meie palganumbrisse! Päästjad on alamakstud, lubadusi jagatakse lahkelt, aga need on suunatud homsesse – meie aga elame täna ja praegu. Palkadega oleme samas seisus, kus oleme kogu aeg olnud.”
Päästjate hinnangul on nende vastutusala nii õhukeseks lihvitud, et võimekust jääb puudu isegi tsiviilkatastroofide puhuks, kuid Ukraina sõjaga seoses on neile laiendatud ka elanikkonna kaitsmise roll. Hiljuti päästjatele antud 46 miljonit läks puhtalt nende sellealase võimekuse tõstmiseks.
“Kui tahetakse toimivaid lahendusi, peab kõik lõpuni välja arendama, sealhulgas ka palkade ja inimeste sotsiaalsete garantiidega,” märkisid päästjad. “Päästeala on osa riigikaitsest ja kui see välja langeb, ei toimi ka teised osad.”
Näiteid toodi palju: nii on päästjad ja politseinikud siseministeeriumis võrdseks hinnatud, aga päästjate palk jääb kõvasti väiksemaks. Üle poole meestest töötab veel ka teisel töökohal, kolmandikul on ka kolmas teenimiskoht. Nii tihedast töölkäimisest aga kannatab meeste pereelu.
“Meeste missioonitunnet ei tohi üleekspluateerida. Me ootame sõnapidamist ja õiglast töötasu,” andsid päästjad teada. Nende nõudmiste seas ongi ennekõike palgad, siis sotsiaalgarantiid (meeste keskmine vanus on 42) ja kolmandaks pole tühistatud ka eelarvekärped, mis tehakse tegevuskulude arvelt. Säästumeetmed viivad paratamatult meeste moraali alla.
“Päästevõimekusse tuleks tõsisemalt suhtuda, eriti sõja kontekstis. Meid ei saa asendada ei politsei ega kaitsevägi, meie aga suudaks neid vajadusel mitmes teatud funktsioonis asendada. Riigikaitse ei ole kulu, vaid investeering,” arvavad päästjad, kes rääkisid palju päästjate ülitähtsast rollist Ukrainas, kus nad on sisuliselt eesliinil. Ukrainas on sageli nii, et pärast seda kui on antud tulelöök ja päästjad appi tõttavad, tuleb samasse kohta järgmine löök.
Päästjatel jagus häid sõnu EKRE siseministritele ja eraldi tõid nad välja selle, et Mart Helme ja Alar Lanemani järeltulijad siseministeeriumis “unustasid ära” EKRE ministrite algatuse, mille kohaselt tulnuks soetada hädavajalikud elektrigeneraatorid eriolukordade jaoks – selle algatusega pole siseministeerium enam edasi läinud.
Juttu oli veel ka reservüksuste vajadusest sõja puhuks, uute inimeste väljaõpetamisest, vaktsineerimistest, mille sundmeetmetest õnnestus päästealal üsna valutult väljuda, vajalikest rahasummadest ja paljust muust.
UU