Inimene arvab, et on keskkonnasõbralik ja terviseteadlik, aga siis sekkub teaduspõhine maailm ja toob ta maa peale tagasi. Üks hullus on saanud taas tagasilöögi, kui selgus, et rohepöörajate surve kasutada paberist joogikõrsi on plastkõrtest kahjulikum.
Thimo Groffen ja ta kolleegid Antwerpeni Ülikoolist hankisid poodidest ja kiirtoidurestoranidest joogikõrsi, mis olid valmistatud paberist, bambusest, klaasist, terasest või plastist, ühtekokku 39 kaubamärki, ja analüüsisid oma laboris, kui palju need sisaldasid sünteetilisi kemikaale nimega polü- ja perfluoroalküülid ehk PFASid.
Need ühendid, mis on oma püsivuse ja keemilise inertsuse pärast saanud nimeks ka “igavesed kemikaalid”, on enamasti vetthülgava toimega ning leiavad kasutamist nii veekindlas riietuses kui ka mittenakkuva pinnaga tefolonpannides.
Viimasel ajal on aga avalikuks saanud PFASide paljud ohtlikud tervisetoimed, mis looduses avalduvad ka ohtlike keskkonnatoimetena.
Groffen ja ta kaaslased tuvastasid, et neid ühendeid leidus tervelt 90 protsendis paberkõrtest ja 80 protsendis bambuskõrtest. Plastkõrtest oli PFASe 75 protsendis. Klaaskõrtest sisaldas neid aineid 40 protsenti ja teraskõrtest teadlastel PFASe leida ei õnnestunudki.
Iseasi muidugi, miks peaks juues üldse mingit kõrt kasutama.
Allikas: ERR