Samal ajal kui koroonakriis on laes, tegeleb valitsus mingisuguste triviaalsete teemadega. Detsembris riigikogus maha hääletatud vaenukõne eelnõu on nüüd Reformierakonna eestvedamisel taas ettevalmistamisel.
Praegune koalitsioon ja justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond) on vihakõne eest määratava karistuse karmistamise endale eesmärgiks võtnud ning 15. aprilliks peaks vastav eelnõu ministeeriumis valmima.
Riigikogu liikme Enn Eesmaa (Keskerakond) sõnul püütakse koalitsioonipartneri suhtes olla mõistvad. Eesmaa ütles Postimehele, et „Keskerakond ei ole selline erakond, kes väga kergesti loobub oma põhimõtetest“.
See lause on küll ehe õpikunäide sellest, kuidas must valgeks räägitakse.
Ta lisas, et keskfraktsioonis on inimesi, kes hääletavad mõnevõrra teistmoodi, kui fraktsioon on kokku leppinud.
Riigikogu õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid (Keskerakond) ütles, et vaenukõnet käsitleva seaduse karmistamise tagasilükkamise taga oli mullu erakonna sisuline soov. Ka puudub fraktsioonil ühene kindlus, kas ja millisel kujul seadus või täna juba olemasolevate seaduste täiendamine toimub ka Euroopa Liidu direktiivi arvestades. «Keskerakond on selle suhtes kogu aeg – niikaua kui mina olen parlamendis olnud – olnud kriitiline,» sõnas Karilaid.
EKRE juht Martin Helme lubas kasutada kõiki vahendeid, et eelnõu Riigikogus lõpphääletuseni ei jõuaks. Ka on arvestatud sellega, et valitsusest tulev eelnõu seotakse valitsuse usaldushääletusega. “Aga see ei tähenda, et meil ei oleks plaani, kuidas Riigikogus selle menetlemist takistada,“ lisas Helme. „Me räägime ikkagi ju demokraatia tasalülitamisest, me räägime sellest, et meil hakkavad olema ametnikud, kes hakkavad otsustama, milliseid sõnu võib või ei või kasutada ja kas nende sõnade kasutamine või ka ideede väljendamine on trahvitav või vanglakaristusega karistatav.“