Täna, vaadates ärastatud võimu legaliseerimist Riigikogus ja seda, kuidas Isamaa oma esimehe näol tõttas poolkükakil isevalitseja poole kniksi tegema, võis isegi kaotada usu sellesse, et 8 kuu pärast kopitunud kolikambrisse tullakse ja tuulutatakse seda.
Aga näppu sattus tänane Postimehe number ja äkki koitis valguskiir pimeduse kuningriigis. Lugesin ja ei uskunud oma silmi…
„Jüri Vipsi skandaal pani mind mõtlema, miks saavad nii palju võimu meedias ja sotsiaalmeedias pröökavad aktivistid,“ kirjutab Loretta Kruusimäe.
Ma olen aastaid üritanud leida sallivusaktivistide manifestides kübekestki sallimist, arusaamist, inimlikkust, aga kogesin ainult raevu, viha ja agressiooni. Kõigilt inimestelt nõutakse kellegi sünnijärgselt valesti koheldud naba ümardamist, suudlemist ja selle ees põlvitamist, võõraste pahategude omaksvõtmist, oma nahavärvi häbenemist ja kodu loovutamist juurteta mugavusmigrantidele.
Ja nüüd lugesin noore tütarlapse sõnu, mis on lihtsad, arusaadavad ja kus on soojust kaasinimeste vastu.
„Sellised skandaalid saavad ju alguse vaid selle pärast, et keegi paneb mingit ühte sõna tähele, tõmbab sae käima ja asub lausa naudinguga inimese elu ja karjääri hävitama. Miks peab joonduma tegelikult kõige vaenulikuma ühiskonnagrupi järgi? Kõige suuremad aktivistid tahavad alati enda sõnul muuta maailma paremaks paigaks, seista vähemuste eest, et ei oleks tagakiusamist. Teisest küljest löövad inimesi risti üheainsa sõna pärast, nagu Vipsi puhul oli selleks N-sõna. Nendesamade aktivistide meelest on karjääri hävitamine veel väike karistus. Sotsiaalmeedias kutsutakse teisiti arvajaid «onuheinodeks» ja solvatakse ka muude nimetustega… Lõppude lõpuks, kui inimene tahab näha igal pool rassismi ja solvamisi, siis ta neid kindlasti leiab ka… Rohkem kainet talupoja mõistust kuluks ära, eriti meil Eestis. Oleme niigi väike rahvas ja milleks veel USA probleemide pärast tülli minna. Meil isegi ei ole siin suurt mustade kogukonda… Samuti võiksid need suured aktivistid peeglisse vaadata ja endalt küsida, miks neil on vaja kellegi elu või karjäär lihtsalt hävitada. Oma vihast ja kibestumisest võiks esmalt üle saada ja siis maailma parandada,“ kirjutab armas tütarlaps Loretta Kruusimäe Postimehes.
Ei, meil on kindlasti tulevikku, pole veel kadunud kõik. Nii lihtne ju: „Omade eest tuleks rohkem seista”.
Tänases Postimehes on avaldatud ka hariduse ja teaduse toimetaja Mihkel Kunnuse toetussõnad Lauri Vahtrele „LGBT+ protostalinist leiab peeglist õlgnuku“.
Soovitan kindlasti läbi lugeda. Kuid põhiline on see, et jää hakkas liikuma ja Postimeest tunneb jälle ära. Hea objektiivse rahvuslehega, mis annab sõna ka Eestist hoolivatele inimestele, on kergem üle elada meie maale saabunud pimeda aja, kui ühte heidavad omasooiharad neomarksistid ja ümberlõigatud endised rahvuslased.
Kuulus vene teleajakirjanik Jevgeni Kiseljov oli täna kuulutatud Venemaa siseministeeriumi poolt tagaotsitavaks. Ta on kantud välisagentide, terroristide ja ekstremistide nimekirja ning tema toimik sisestati täna siseministeeriumi andmebaasi.
Jevgeni Kiseljov on legendaarne telemees, kes töötas nüüdseks tühistatud raadiojaamas Ehho Moskvõ, oli aastail 2000-2001 siis veel edumeelse telekanali NTV peadirektor, kuid pidi emigreeruma ja on täna Ukraina 24 telekanali saatejuht. Jevgeni Kiseljov on esinenud ka Tallinnas inimõiguste konverentsil ja tal on paraku Venemaa telekaabaka Dmitri Kiseljoviga sama perekonnanimi. Muide, Putin autasustas täna teist telekaaki Vladimir Solovjovi ordeniga „Teenete eest Isamaa ees“. Ukaasis öeldakse, et orden on antud „suurte teenete eest Venemaa positiivse pale vormimise eest“. Seda vormimist oleme me Eestiski näinud aastaid.
Kas eesti meeste südamed on jääst? Kroonika avaldas täna appikarje pealkirjaga „Viimane võimalus! Kohe lõppeb kandideerimine saatesse „Vallaline kaunitar“.
Pealkirja järgi otsustades on see saate peakangelanna viimane võimalus meest saada. Võiks ju keegi kandideerida tõesti! „TV3 vaatajateni jõudva sarja „Vallaline kaunitar“ printsessi Brigitte Susanne Hundi südant võitma saab veel vaid pühapäevani“, kirjutab Kroonika.
Vot ei saanud aru: kas „kohe lõppeb“ või siis saab pretendeerida südamele ja kogu ülejäänule pühapäevani?
Meie lähinaabritel käib kõik see sallivuse ja multikulti raames palju lihtsamalt: sel ajal kui venelased, burjaadid ja teised „vennasrahvad“ tapavad ja vägistavad Ukrainas, vägistavad moslemitest immigrandid Venemaal omakorda nende naisi. Mitte ükski päev ei möödu ilma uudisteta stiilis „erinevus rikastab“, aga see on kõigest jäämäe veepealne osa.
Sankt-Peterburgi Nevski rajoonis leidis vend ööl vastu 14. juulit tänavalt oma 15-aastase õe, kes oli jõhkralt läbi pekstud ja ära vägistatud. Politseinikud said tõprale jälile juba poole tunni pärast, kuid too sulgus üürikorterisse. Uks löödi sisse ja vägistaja – 23-aastane Tadžikistani kodanik – sai endale uue ulualuse.
Mõned Venemaa kunagistest nõukogudevastastest mässajatest rockstaarid osutavad ikka veel vastupanu fašistlikule režiimile, kuid jõud on ebavõrdsed.
Kõik Andrei Makarevitši ja Mašina Vremeni 2022-2023. aastateks planeeritud kontserdid on ära jäetud, Sankt-Peterburgi Dzeržinski rajoonikohus aga registreeris protokolli DDT liidri Jüri Ševtšuki asjus „armee diskrediteerimise“ eest. Sellest teatas täna linnakohtute pressiteenistus.
Jüri Ševtšuki süü seisneb selles, et ta ütles kontserdil: „Sõbrad, kodumaa pole presidendi perse, mida on vaja kogu aeg ilastada ja suudelda. Kodumaa – see on puruvaene vanaema jaamas, kes müüb kartuleid. Vat see on kodumaa.“
Kas pole hästi öeldud – isamaa ei ole KK perset ilastav ja suudlev Isamaa.
Ivan Makarov