Paistab, et Eestis on lõpuks leitud moodus lahendada umbkeelsuse probleem vene koolides. Delfi avaldas mõlemas keeles vapustava programmilise loo „Koolidirektor ministeeriumi plaanist saata vene koolide klassiruumidesse keeleameti inspektorid: mul pole pahameele väljendamiseks isegi sõnu“.
Õnneks suutis direktor väljendada oma pahameelt üsna paljusõnaliselt. „Sel nädalal tutvustas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas plaani saata venekeelsetesse koolidesse tundidesse inspektorid, kes hindavad, kui hästi õpetaja eesti keelt oskab. Lasnamäe Vene Gümnaasiumi direktor Andrei Kante ütleb julgelt välja, et selline samm peletab õpetajaid eemale ning midagi sellist ta ministri suust kuulata ei tahaks,“ kirjutab Delfi.
Eelmisel nädalal oli sama direktor sama julgelt hääletanud koos kõigi teiste kesk- ja muukondlastega Tallinna linnavolikogu hariduse- ja kultuurikomisjonis maha Isamaa ettepaneku kohustada linnavalitsust kaitsma eesti keelt Tallinna linnas. Eesti keele poolt hääletasid vaid Isamaa ja EKRE komisjoni liikmed ehk 3 inimest.
Eestlaste diskrimineerimine aga jätkub siinsamas teie nähes: loo eestikeelne variant on lugejatele tasuline ja venekeelne on tasuta. Eestikeelse Delfi lugejad ei näe näiteks seda osa:
„Учителя стали бы больше заниматься языкoм, если бы их рабочая нагрузка была бы адекватной, потому что, если рабочая нагрузка так велика, учитель вряд ли может посвятить себя изучению языка, это неадекватное ожидание – что учитель после длинного рабочего дня должен пойти еще на урок по языку, это замкнутый круг“, – считает директор. „С одной стороны, мы поощряем изучение языка, но с другой стороны, поскольку учителей нет, а зарплата такая, какая есть, возникает ситуация, когда учитель берет на себя еще большую нагрузку, чтобы жить нормальной жизнью и, конечно же, у него нет достаточно времени, чтобы идти еще учить язык должным образом. Например, было бы гуманно, если бы в нагрузку учителя, нуждающегося в изучении языка, входили часы изучения языка в течение определенного периода времени.“
Lühidalt: härra Kante räägib, et see, et õpetaja peab õppima eesti keelt omast vabast ajast, on ebaõiglane, sest tema koormus on niigi suur ja tal pole enam aega normaalseks eluks ega keele õppimiseks (!), seega tuleks lülitada eesti keele õppimine õpetajate koormustundide sisse, ehk maksta õpetajatele keele õppimise eest palka, nagu laste õpetamise eest.
Kunagi ma kirjutasin, et me jõuame hetkeni, kui tasuta keelekursuste asemel peab riik maksma umbkeelsetele keele õppimise eest peale.
Kusjuures ka see ei aitaks, sest härra Kantel „pole isegi sõnu“.
+ + + + + + +
Meie presidendiinstitutsiooni maine käiks praegu lahinal alla, kui see poleks alla käinud veel enne Alar Karise ametissemääramist. Eesti Vabariigi viimased „presidendid“ muudkui pedaalivad, aerutavad, suusatavad, korjavad konisid ja esinevad rahva ees grafomaanlike kõnedega, kus näiteks hiljuti väideti, et Kalevipoeg olla käes sinimustvalget lippu hoidnud, kus rada ei alga, vii, tolma ega lõppe, vaid teoks teeb jne.
Nüüd järjekordne tagasilöök: Delfi-Kroonika kirjutab, et „Minister Peep Peterson väisas roosiaeda naisega, kes sattus aastate eest maksuskandaali“.
Ja paras presidendile, sest ta kinnitas ministriks ei tea ise keda, mis tekitas skandaali, ja siis see ei tea kes tõi omakorda vastuvõtule kurat teab keda. Kuid peab tõdema, et ministri kaasa polnud seal kaugeltki mitte ainus suurte rahadega sehkendaja, seal oli neid tosinate kaupa, nii et probleemi pole – üks ees või taga, ürituse maine niikuinii madal. Kui presidendikantselei ja nõunikud on laisad, ebakompetentsed või pahatahtlikud, teist tulemust ei saanudki oodata.
Loodetavasti ei vägistata kedagi järjekordsel vastuvõtul, kuhu pääsevad ka kahtlased isikud.
+ + + + + + +
Sotsioloogilised tulufirmad juba pikemat aega „üllatavad“ meid iga kuu ühtede ja samade arvudega: mida kõrgem on inflatsioon, elektrihind ja muud inimeste väljaminekud, seda kõrgemale ronib orav. See meenutab olukorda, kui Venemaal sotsioloogid joonistasid Putinile kogu aeg mingeid sajaprotsendilisi toetusi ja valimisvõite, kuniks ei pakutud mõnes kohas mõne protsendiga veelgi üle. Siis tuli ülevalt korraldus reitingutega mitte nii üle pingutada ja rahulduti kusagil 80-85 protsendiga.
Varsti tuleb meiegi sotsioloogilise muusika tellijatel anda sama korraldus, muidu asi muutub absurdseks. Sest praegu paistab asi nõndamoodi, et kui meie peaminister rööviks avalikult juveelipoodi, tõuseks tema reiting veelgi.
Praegu aga „tehakse reitingutega liiga“ erakonnale Eesti 200, nii et Delfi avaldas uudise: „Kristina Kallas Eesti 200 kivina langevast reitingust: arusaadav, et inimesed toetavad kriisi ajal võimul olevat valitsust“.
Delfi kirjutab: „Eesti 200 reiting on alates märtsist langenud üle 11 protsendi. Erakonna esimehe Kristina Kallase sõnul on loogiline, et inimesed tahavad kriisi ajal stabiilsust ning toetavad istuvat valitsust. Alles mõned kuud tagasi oli Eesti 200 toetus 20 protsendi juures, nüüdseks on see langenud 8 protsendi peale. Kristina Kallase sõnul on selle põhjuseks mitu kriisi ning inimeste soov stabiilsusele. „Inimesed vajavad kriisides stabiilsust ja koonduvad toetuses võimul oleva valitsuse taha. See on arusaadav, et sellises olukorras ei soovita suuri muutusi ja toetatakse istuvat valitsust,“ ütles Kallas.
No esiteks ei koondu inimesed valitsuse taha iga kriisi korral. Kui kriis on põhjustatud või paisunud valitsuse ebakompetentsuse süül, siis rahvas, vastupidi, läheb tänavatele. Kuid seda riikides, kus meedia informeerib elanikke adekvaatselt ja ausalt, aga ei tegele lauspropagandaga, nagu meie peavool ja riigikanalid.
Teiseks aga kuidas kõik see puutub just Kristina Kallase erakonda? On’s Eesti 200 ainus valitsusväline partei Eestis? Teiste koalitsiooni mittekuuluvate erakondade reitingud on ju stabiilsed.
Kolmandaks langes just ka Isamaa reiting, aga see kuulub valitsusse. Kristina Kallase teooria kohaselt peaksid rahvamassid seetõttu praegu Helir-Valdor Seederi selja taha koonduma.
Need lapsikud seletused on nagu mingi BLM-i arihmeetika. Ja veel üks naljakas koht provokatsioonierakonna juhi selgitustes. Delfi vahendab: „Kallase sõnul plaanib erakond oma toetust tõsta sellega, et tullakse lagedale „julgete otsustega nii elektritootmise võimsuste osas kui ka hariduses“.
Asi nimelt selles, et ei tule te ühtegi, sest otsuseid ei elektritootmise ega hariduse kohta ei julgeid ega ujedaid ei võta te vastu niipea. Selleks on vaja kõigepealt valimistel riigikokku imbuda ja seal reformierakonnaga ühtida. Loodetavasti see teil ei õnnestu ja eestlastele jääb peale pastelde ja kandle veel midagi, nagu näiteks riik, keel ja kodu.
+ + + + + + +
Venemaa reageerib väga valuliselt punamonumentide eemaldamisele Eestis ja eriti Lätis, kus Riia kesklinnast koristatakse seal aastakümneid seisnud betoonist õudus. Samas lõhutakse Venemaal kogu aeg mingeid sõjamonumente võimude korraldusel.
Venemaa Gosdura infopoliitika-, infotehnoloogiate- ja sidekomitee esimees, vene riikliku fašismi ja terrorismi üks fanaatilisemaid toetajaid Aleksandr Hinštein teatas, et Novosibirskis demonteeriti ausammas, mis oli pühendatud Suures isamaasõjas saavutatud võidu 45-le aastapäevale, mis seisis linna Punasel prospektil üle 30 aasta.
Alguses lubati mälestussammas restaureerida, kuid selle asemel otsustati selle kohale ehitada võõrastemaja.
Hinštein juba koputas kuhu vaja, saates kaebused peaprokuratuuri ja Venemaa juurdluskomitee esimehele.
Endal tõmbavad punamonumendid maha, aga teised riigid peavad neid hoidma?
+ + + + + + +
Postimees sai jälle hiilata nutika pealkirjaga, kus kasutatakse sõna, mis võib varsti täiendada ÕS-i ajal, kui sealt visatakse välja sellised hirmsad sõnad nagu „neeger“ ja „mõistus“. Leht teatab: „Abordimeelsed demokraadid said olulise võidu vahevalimiste eel“.
Millest jutt? See pole antud juhul oluline, aga paari sõnaga ikka: „USA erakorralistel osariigi esindaja valimistel, milles nähti viimast suunanäitajat rahva meelsusest aborditeemal enne novembri vahevalimisi, saatis edu demokraate, kes soovivad rakendada reproduktiivõiguse valimiskampaania vankri ette.“
Kas Ameerika demokraadid teevad kõik endale abordi, mille vastu ei saa mul olla vähimatki, või lasevad ennast ostukeskuses maha lasta või mustaks üle võõbata, on nende endi otsustada. Aga väljend „abordimeelsed“ on juba rohkem meie teema. Sealt võib ju tulla sihuke võimas eesti keele rikastamine: „vasektoomiameelsed“, „yanatoomimeelsed“, „ümberlõikamismeelsed“, „kõrilõikamismeelsed“, „apendektoomiameelsed“, „kolesüstektoomiameelsed“, „hemmoroidektoomiameelsed“ jne.
Kui eestimeelsusega kitsas käes, siis tuleb ju see millegagi asendada.
Ivan Makarov