20.07.2022
Meie üldsust vapustab jätkuvalt endise ministri Liina Kersna teema: Delfi avaldas täna uued üksikasjad loos „Kersna skandaali jahmatav tahk: ministeerium ostis Eesti koolidele müügilt kõrvaldatud kiirteste“.
Väljaanne kirjutab: „Vähe sellest, et haridus- ja teadusministeerium ostis möödunud aastal miljonite eurode eest koolide tarvis kiirteste riigihangete normide vastu räigelt eksides – nüüd on ilmnenud, et suure kiirustamise tagajärjel saadi oma teadmata asjaoludel väljavalitud ettevõttelt testid, mis olid tegelikult saanud külge märke „müügilt kõrvaldatud“.
Selle peale ei oskagi muud öelda, õigemini korrata: EV president Alar Karis, kes paaris kriminaaluurimise all oleva Kersnaga oma pidulikul vastuvõtul koolilõpetajaid võõrustas, on moraalne kaasosaline ja peaks laste ja nende vanemate ees vabandama. Ning võtma midagi ette nende oma sviidi nõunikega, kes teda sellisesse häbiväärsesse olukorda asetasid. Eelmine „president“ palkas pidustusteks naisepeksjast kriminaali, praegune Kadrioru asunik aga kaasas Liina Kersnat.
On täiesti arusaadav, et rahva poolt mittevalitud pealikke ei koti rahva arvamus ja nendel puudub häbitunne, aga kuidagi liiga kiiresti purunesid Alar Karisega seotud illusioonid: nõrk, võimukate naiste poolt kergesti mõjutatav ja vasakule kallutatav väga laisa kaaskonnaga juht, kes ei vaata enda jalgade ette, et näha, mille sisse astub.
+ + + + + + +
Aga Liina Kersna ise ei tohiks meelt heita: ta jätkab suures poliitikas niikuinii, sest Eestile on kombeks kaks ämbrit korraga. Pooled vanglas oma aja ära istunud keskpätid on ju Tallinna linnavalitsuse süsteemis tagasi, miks siis äpardunud minister ei või teha come backi.
Näiteks täna selgus, et mullu suvel sotsiaalministeeriumist tervisevaldkonna asekantsleri kohalt tagandatud Maris Jesse on ministeeriumis tagasi vastse tervise- ja tööministri Peep Petersoni nõunikuna.
Ju siis tal on prisked kompensatsioonid otsa saanud ja tahaks 8 kuu pärast lisa. Ja vahepeal veel head palka eelneva halva töö eest. Eesti raha- ja võimupiruka ümber ja eesti riigi kallal toimuv on vältimatu, nagu vene vägede marodööritsemine Ukrainas. Tänavune suvi on ju Eestis rekordiline ka kartulimardikate poolest, keda on 10 korda rohkem, kui mullu.
+ + + + + + +
Rostovi oblastikohus saatis kümneks aastaks range režiimiga kolooniasse ooperilaulja Vadim Tšeldijevi, teatab Ria Novosti.
Laulja sai süüdistuse seoses miitinguga eneseisolatsiooni režiimi kehtestamise vastu Vladikavkazis. Vadim Tšeldijev on 40-aastane ja prokuratuur nõudis talle 11 aastat vanglat.
Seega meie Tõnis Mäel läks veel hästi pärast seda, kui ta esines sarnasel meeleavaldusel Tallinnas: kõigest tühistati.
Aga andkem uuele võimule aega atra seada…
+ + + + + + +
Nagu teatab uudisteagentuur SANA, katkestas LNR-i ja DNR-i tunnustanud Süüria diplomaatilised suhted Ukrainaga.
Ei imestaks, kui varsti tõttaks neljandale kohtumisele Assadiga meie eurosaadik Yana Toom. Ta on küll ametis Eestit vihkavate ja vaenuliku tegevuse eest välja saadetud võõrkodanikest putinistide kaitsmisega kohtus ja punamonumentide teisaldajate kallal õiendamisega, aga Assad on see-eest välja teeninud lausa kolm musi: LNR-i, DNR-i ja Ukrainaga suhete katkestamise eest.
Selleks meil eurosaadik ongi.
+ + + + + + +
Jekaterinburgi ajaleht „Vetšernije Vedomosti“ teatas, et Kirovi rajoonikohus saatis tänavakunstniku Jegor Ledjakini (lavanimi Leonid Tšjornõi) kolmekümneks päevaks psühhiaatriahaiglasse tema loodud kleepsude „ГруZ200“ ja „ПиZдец“ eest.
Kunstniku kaitsja väidab, et Jegor on täiesti terve ja tal pole kunagi olnud mitte mingeid sedasorti probleeme tervisega. Meest süüdistatakse „poliitiliselt motiveeritud huligaansuses“ ja ta võib saada 5 aastat vanglat.
Kunstnik väidab, et politseinikud lõid teda 5 korda käelaba servaga vastu alalõuga.
Nii et olgem ettevaatlikud ka sümboliga „Eesti 200“, mis eriti sõja ajal assotsieerub samuti laibaveoga.
+ + + + + + +
Täna ilmus ERR-is nördimapanev uudis: „ETV vaatajatehääletuse võitis mängufilm „Mehed ei nuta“.
ETV tähistab kodumaise suvistel laupäevadel Eesti filmi 110. aastapäeva ja seoses sellega kutsus vaatajaid oma lemmikute poolt hääletama. Vaatajate soovil lisandub nüüd filmikavasse komöödia “Mehed ei nuta”. Esimest korda näitas ETV seda filmi 1969. aastal, film on Sulev Nõmmiku (mees) debüüt režissöörina, filmi stsenaariumi kirjutas ta kahasse Enn Vetemaaga (mees). Peaosades Ervin Abel (mees), Ants Lauter (mees), Liia Laats (naine), Endel Pärn (mees) ja teised, põhiliselt mehed. No ja kus on siis sooline tasakaal, lubage küsida? Isegi uudist illustreerival pildil on viis meest ja mitte ühtegi naist ega transsoolist!
Mille eest valasid oma verd, higi ja ila meie feministid – et „Mehed ei nuta“ võidutseks filmi „Naine kütab sauna“ üle? Ja pangem tähele, tardunud südamega pisaraaherate keskealistele valgetele eesti meesjõhkarditele järgnesid populaarsuselt veel “Viimne reliikvia”, kus naisi aina vägistatakse karvaste meeste poolt (isegi kahuri peal ja ka kloostris nunnasid) ja “Nipernaadi”, kus üks häbematu mees petab paljusid naishingi oma valelike juttudega ja filmis ei ole mitte ühtegi multikulti esindajat, kui pärdik välja arvata. Ja too turske taluperemees, kes sai pullilt sarvega, oleks pidanud endale jätma mitte Nipernaadiga kaasas olnud tüdruku, vaid Nipernaadi enda.
+ + + + + + +
Nipernaadi, tuntud luiskaja ja puru silma ajaja, liikus teatavasti jalgrattaga, nagu meie kaks KK-t kolmest. Ja selles valguses pakub huvi tänane uudis Saarte Häälelt: „Kalmistu bussipeatuses põlesid botased“.
Leht kirjutab: Teisipäeva õhtul kell 19.53 teatati häirekeskusele, et Kudjape alevikus Kalmistu bussipeatuses põleb järelevalveta jäetud lõke. Päästjate kohale saabudes olid möödujad põlengu juba kustutanud. “Selgus, et põlenud oli tossupaar, millest jäi järele vaid kaks õnnetut söestunud talda,” ütles Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Andra Väärtmaa.“
Kuna see sensatsiooniline sündmus toimus teisipäeval, ja alles täna jõudis meediasse, siis võib oletada, et tõenäoliselt on asjasse segatud mõni kõrge võimulähedane isik, sest kõik selliste inimestega seotud asjaolud meie riigis salastatakse aastateks. Ilmselt lekitajat juba otsitakse.
Kust jõudsid siis Kalmistu bussipeatusse tossavad tossud? Kõik paistab lihtne olema. Üks anonüümseks jääda sooviv pealtnägija rääkis: „Oh sa issand, jõin ma bussipeatuses Indrekuga õlut, kui äkki Kuressaare poolt lähenes kummide vilinal Buratino sarnane rattaratsanik. Mul läks silme ees mustaks: see oli suur pika ninaga kondine naine, kes sõtkus pedaale nii, et tossud läksid põlema. Indrek viskas „Karli“ maha ja pani röökides üle hauaplaatide punuma punaarmeelaste mälestusmärgi poole, mina aga olin nagu halvatud – jalad vatist, keel ei paindu. Suutsin öelda ainult „bee“ ja „mee“. Naine peatus, võttis botased jalast, pani need teele, vaatas mind kulmudeni ulatunud tuka alt täiesti hullu pilguga ja ütles: „kas sul häbi ei ole?! Mis sa siin määgid, su sõna on vaba!“ Siis hüppas jälle jalgratta sadulasse, hüüdis mulle „kustuta ära“ ja hakkas pedaale paljaalu sõtkuma. Tal oli kaasas seenekorv ja ta kihutas Orissaare suunas.
Mina aga läksin nagu nõiutult põlevate jalatsite poole ja kustutasin, nagu oli kästud. Käesolevat vahendit kasutades.“
Ivan Makarov