Postimees avaldas põhjaliku juhtkirja „Kui kolmikliitu ei sünni, on vaja peaministri lahkumist või umbusaldust“.
Loos on paikapidavaidki mõttekäike, kuigi rahvusleht lohiseb siin meie niigi aeglasevõitu presidendi sabas. Me elame üliäreval ajal juba mitu nädalat ilma valitsuseta, kui meil on pooled ministrid puudu, ja siis ärkavad ühtäkki Kadriorg ja Postimees, möönates, et oleks vaja jultunud usurpaatorist lahti saada. Venelased võivad kirja panna oma järjekordse anekdoodi eestlaste aeglusest.
Aga Postimehe toimetus pani juhtkirjas paika oma täiesti omapärased prioriteedid, millele vihjas ka president: „…erakonnastuda lubanud Parempoolsed on alles poolel teel ja erakorraliste valimiste puhul ei suuda nad päris kindlasti formeeruda ega saa valimistel osaleda. Probleeme võib olla ka teistel parlamendivälistel jõududel.“
Ehk riiki tabanud täiesti ebanormaalse olukorra lahendamist võimaldavad valimised ei ole soovitavad, sest mingid Isamaa riismed prokuröriga eesotsas ei ole jõudnud parteipiletid endale välja kirjutada ja teine poliitriismetest kokkuklopsitud seltskond Eesti 200 kaotab hetkel kõvasti reitingus. Ja nende seltskondade poliithuvid on tähtsamad, kui eesti rahva turvalisus lähedal toimuva sõja tingimustes ja Eesti riigi eksistents.
Kõige nutusem on see, et Postimees nimetab „parempoolsete“ muret „üheks tugevaks argumendiks“ ja veel ka „päris oluliseks argumendiks“, miks peaks loobuma erakorralistest valimistest.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on see avaldus hoopis nii tugev kui ka oluline argument, miks ei saa lõpuni usaldada ei Postimeest ega presidenti, kes eelistavad reformierakonna ripatseid rahva õigusele valida endale aus võim, mitte oodates, millal mingi järjekordne huviklubi saavutab furunkuli küpsuse.
Kohe näha, et EV president pole rahva poolt valitud, olles määratud politikaanide poolt, kes kogu seda jama praegu korraldavadki.
Kas see ongi patiseis?
On asju, mida tasub teatud aja möödudes uuesti läbi lugeda või vaadata. Nii et täna hommikul lülitasingi sisse ETV, et nautida vana politseisarja „Ohtlik lend“ järjekordset osa.
Marko Matvere on seal loonud sellise usutava karakteri, tema jutt on niivõrd intonatsioonirohke ja kergelt ärritav, et see on üks parimaid eesti seriaalide rolle. Elisabet Tamm oma suurte silmade ja loomuliku naiselikkusega on härra Matverele nii heaks kontrastiks kui ka partneriks. Ootan kannatamatult hetke, mil seriaali lülitub Maria Klenskaja.
Süžeed ei ole keerulised, aga see ongi hea ja kõik tervikuna mõjub lihtsate tehniliste vahenditega saavutatud telešedöövrina. Ja seriaal on väga eestilik ning „naturaalne“.
Tänases osas kõlas seal tundmatu auto identifitseerimise käigus uurija Västriku suust selline fraas: „Paistab ameeriklane olema… Neil on sellised püstised tagumikud nagu neegri naistel.“
Peab olema ikka täiesti fanaatiline aktivist, et leida selles fraasis midagi rassistlikku või solvavat, aga õnneks ei vaata meie blm-blaa-blaa-blaablased kvaliteetsaateid ja sarju, nii et skandaal pole veel puhkenud. Seda enam et meie kohtlased koputajad on juba pikemat aega kõvasti ametis noore eesti poisi, võidusõitja Jüri Vipsi mustamise ja tühistamisega.
Täna esitas Postimees uue muusikavideo, mis oleks nagu Matvere-Västriku öeldu illustratsioon: „Yasmin seksapiilsusega tagasi ei hoia ja paneb uue singliga suve särisema“.
Postimees kirjutab: „Aasta naisartist Yasmyn andis eelmisel nädalal välja suvehiti «Dance With Me». Sel nädalal sai suviselt särtsakas lugu ka pilkupüüdva muusikavideo.“
Vaatasin minagi. See ajalehe poolt väljareklaamitud rikkalik seksapiilsus on muidugi maitse asi, mind kui eurooplast selline globalistlik multikulti ja eksootika ei köida. Kindlasti on esineja andekas inimene, aga puusade ja kannikate virvarr jätab mulje mingist džunglites toimuvast pulmarituaalist või mõne Queensi ööklubikese peokesest, kus on tõmmatud nii kanepit kui ka kangemat Jamaika sodi.
Vaatamata sellele, et ma oskan telekapulti väga kiiresti klõbistada, olen ära näinud tuhandete sääraste klippide fragmente, enne kui jõudsin päästenupule vajutada.
Minu arvates on asi isegi laulmisest kaugel, aga eks ma olen vanema generatsiooni esindaja. Kuigi Elina Netšajeva minu arvates oskab laulda ja neid enda oskusi ka kasutab. Ilmselt kõik algab muusikast endast, ja Yasmini selle loo puhul ei ole ju tegemist lauluga. Ja kui on, siis ikka ETV „Eesti lauluga“, mil pole midagi pistmist ei Eesti ega lauluga. Lihtsalt mingi standardne retsitatiivi alaliik, mil pole ei sisulist ega välist mõtet. Kui president Alar Karis käis hiljuti Veneetsias „eesti paviljoni“ esitlemas, siis seal ka väänlesid palavas rütmis mingid „ameeriklaste autode tagumikega“ naised, sellist kraami saab internetist tonnide kaupa, milleks nii higistada ja seda just Eestis.
Ei saa ausalt öeldes aru ka sellest lavanimede fantaasiavaesusest: on olemas maailmakuulus lauljatar Jasmin, on Putini agressiooni toetav mägede poja tütar lauljatar Jasmin… See igrekiga mängimine ei muuda asja, nagu me näeme Yana (tegelikult Jana) Toomi (tegelikult…) näitel. Kogu see afroameerika ingliskeelne kookossült on boring, boring, boring s..t, eriti see kodukootud.
Nagu teatab TASS, esines Venemaa presidendi administratsiooni aseesimees Sergei Kirienko foorumil „Territorija smõslov“ haldustöökojas „Senež“ avaldusega, mis on nii rumal, et hakka või tõesti kartma tuumasõda, kuigi jutt ei käinud aatompommidest.
Venemaa tippjuhid on juba nii ärapööranud oma kodumaa kangelaslike bõliinade kaasajastamisel ja tõlgendamisel, et saab vähemalt naerda. Mis sest et hüsteeriliselt.
Siin tsitaat originaalkeeles, sest see ka tõlke abil on kirjeldamatu: „Сейчас часто говорят, когда уходят иностранные компании, — надо заниматься импортозамещением. Да, это правда. Но, с другой стороны, Юрий Гагарин никого не импортозамещал, и Ломоносов, и Менделеев, и Чайковский, и Чехов никого не импортозамещали…“
„Praegu räägitakse tihti siis, kui välisfirmad lahkuvad, et on vaja tegeleda aseimpordiga. Jah, see on tõsi. Kuid teisest küljest Jüri Gagarin pole kedagi importasendanud, ja Lomonossov, ja Mendelejev, ja Tšaikovski, ja Tšehhov kedagi ei importasendanud,“ ütles presidendi kantselei aseesimees.
Me peaksime endale siiski aru andma, et Ukrainale tuli kallale sadistidest kretiinide juhitud riik.
Ivan Makarov