02.09.2022
Meil Eestis ei armastata nimetada asju oma õigete nimedega: tihtipeale ütleme me „minister“, kui peaks ütlema „varas“; ütleme „eurosaadik“, aga jätame lisamata, et tegemist on Kremli esindajaga; ütleme „härra linnavolikogu esimees“, aga ta on tegelikult seltsimees; ütleme „roheline“, aga ta on tegelikult lilla jne.
Kui Postimehes kirjutab midagi selle lehe arvamustoimetuse juht Martin Ehala, siis tasub seda kindlasti lugeda, kuna tegemist on haritud eestimeelse inimese mõtetega. Kuid isegi tema üritab laveerida ja väljenduda väga poliitkorrektselt, mis on üks süvariigi teostatava kontrolli vorme läbi enesetsensuuri.
Täna ilmus Postimehes arvamuslugu „Martin Ehala / Mida putinistidega peale hakata?“, kus autor püstitab küll otsese küsimuse, aga vastab ise ikka läbi lillede.
Ta kirjutab: „Kommenteerides Vene teatri kunstilise juhi avaldust, ütles Yana Toom, et Eesti poliitmaastik on muutunud russofoobseks. Ta eksib. Eesti poliitmaastik pole mitte russofoobne, vaid antiputinistlik. Ja jääb selliseks seni, kuni putinism kui maailmavaade pole välja juuritud samamoodi nagu saksa natsism.“
Väga täpne märkus, aga ühe ebatäpsusega: Toom ei eksi kunagi, ta hoopis valetab, vassib ja ässitab. Jah, kirjanduslikus võtmes võib küll öelda „ta eksib“ või isegi „ta eksib rängalt“, aga mitte siis, kui te räägite sind seina äärde lohistavast NKVD-lasest, kes laseb täpselt kuklasse, nagu tahtis ka Indrek Tarand. Toom eksiks hoopis siis, kui räägiks Eestist ja eestlastest midagi positiivset, aga ta on siin küll eksimatu, kuna tema suust selliseid asju pole siinmail veel kuuldud.
Martin Ehala kirjutab: „Tõsi, Putin on usurpeerinud vene rahvusliku identiteedi, toonud sealt esile teatud sümbolid ja narratiivid, mis haakuvad tema revanšistliku püüdega taastada lagunenud impeerium ja mis õigustavad sõjalist agressiooni ja genotsiidi nende eesmärkide saavutamiseks. Suuremalt jaolt on need sümbolid pärit nõukogude ajast, kuid mitte üksnes.“
Täiesti õige, aga Toom üritab meeleheitlikult kaaperdada kogu siinset venekeelset elanikkonda ja selle meelsust, luues vaimset DNR-i (vahepeal ta taotles pealetükkivalt kultuuriautonoomiat), millele järgneks ka füüsiline DNR.
Pealkiri peaks olema konkreetsem – näiteks „mida putinistide sh toomiga peale hakata“, aga Ehala hoopis tsiteerib Toomi kui mingit asjatundjat või tunnistajat selle asemel, et käsitleda teda putinismi kaasosalisena, ja see on Postimehe poolt allaheitlik positsioon. Sest kui me ütleme „putinism“, peame silmas Toomi. Kui me ütleme „Toom“, peame silmas putinismi. Eriti seda invasiivset „vene maailma“ vormi, mis õõnestab vihatud lääne riike seestpoolt. Kõik nagu kardaksid Toomi, kes uue okupatsiooni korral saakski tõenäoliselt Estlandia kuberneriks.
„Jah, valdav osa putinistidest on rahvuselt venelased, kuid ma tean ka vähemalt paari eestlast ja kindlasti on neid ka teise rahvuste hulgas. Ka natse oli omal ajal mitmest rahvusest, ja kuigi Hitler kaaperdas saksa kultuuri natsliku ideoloogia jõustamiseks, siis pärast II maailmasõda puhastas saksa rahvas oma rahvusidentiteedi natsismist,“ kirjutab Martin Ehala.
See on nüüd tavaline koolilastele mõeldud jutt a la „iga rahva seas on ka halbu inimesi, aga erand kinnitab reeglit“. Seda me kõik ammu teame ja keegi ei vaidlegi vastu. Kuid Eestiga seotud kuulus kirjanik ja arvamusliider Mihhail Veller omakorda ütles: „Jah, mitte kõik moslemid ei ole terroristid, aga kõik terroristid on moslemid.“ Võib ju kohe öelda, et Veller on konservatiivne juut ja visati Ehho Moskvõ raadiojaamast välja selle eest, et ta nimetas teist juuti eetris „nüridaks tõpraks“ ja viskas talle vett näkku. Aga mitte Veller ei ole tolle tõdemuse autor, ta tsiteeris hoopis kuulsat moslemit. Paarkümmend aastat tagasi pärast järjekordset verist terroriakti ütles telekanali Al Arabiya peadirektor Abdul Rahman al-Rashed: „kõigile on selge, et mitte kõik moslemid ei ole terroristid, kuid ümberlükkamatuks jääb teinegi fakt, et peaaegu kõik terroristid on moslemid.“
Me peame kinni ja mõistame hukka neid, kes ajab mõnesajale vaatajale eestivaenulikku juttu, aga Toomi, kes räägib põhimõtteliselt sama asja sadadele tuhandetele inimestele, ei julge kommenteerida isegi meie hästi turvatud argpüksist president.
Hea kommentaari härra Ehala artiklile postitas Postimehe foorumis Jaanus Kriisk:
„Integratsioon kui lootusetu ettevõtmine! Ennem tuleks eeskuju võtta USA peaprokurörist Palmerist, sajand tagasi (1919 a). Tema tegi lihtsalt: kõik radikaalid kellele väga meeldis bolševike ideoloogia pandi laevale Buford ( 249 inimest) ja saadeti otsejoones punasesse paradiisi. Sama ka siin, putinisti pole võimalik ümberkasvatada ega isegi temaga dialoogi normaalselt pidada. Seal pole vahet – fašist, putinist, stalinist või radikaliseerunud islamist. Laevale või rongile ning piiripunkti, muidu täielikult mõttetu raha ja ressursi raiskamine nendega pikemalt tegelemiseks.“
+ + + + + + +
Delfit on tõsiselt muretsema pannud see, et USA Arkansases kasutavad politseinikud kaakide suhtes üleliigset vägivalda ja isegi lõid ühte kinnipeetavat jalaga kõhtu.
See on muidugi masendav, kuidas me pärast seda siin Eestis nüüd elama hakkame. Kuigi, jah, meie kandis ei peeta jalaga kõhtu löömist mitte mingiks üleastumiseks. Vähemalt siis, kui lüüakse kõhtu last.
BNS ja Postimees teatavad, et „Lapsele kõhtu löömine ei toonud kriminaalvastutust.“
Kas ei kõla lootustandvalt kõigi lastevanemate jaoks?
Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud teisipäeval kannatanu esindaja kaebust määrusele, millega prokuratuur lubas lapsele kõhtu löömise juhtumis politseil kriminaalmenetluse lõpetada lööjat vastutusele võtmata.
„Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on tuvastatud, et konflikt oli provotseeritud kannatanu poolt solvava väljendi kasutamisega. Kuigi mees lõi last jalaga kõhtu, ei tekkinud sellest kannatanule tervisekahjustusi ja ta ei tundnud valu,” seisab kriminaalmenetluse lõpetamise määruses.
Ah et ei tundnud valu ega ehmatust ega vaimset piina laps, keda mees lõi saapaga kõhtu? Uurijad ja kohtunikud teavad ju täpselt, mida nimelt laps tundis või ei tundnud.
Ja kannatanu oli ise süüdi: „provotseeris solvava väljendi kasutamisega.“ Jah, on väga vastikuid lapsi, aga ka näiteks Yana Toom provotseeris paljusid solvavate väljendite kasutamisega. Näiteks nimetas „lolliks“ Sven Mikserit. Kas Mikser peaks Toomi jalaga lööma ja kohus mõistaks Mikserit õigeks?
Eesti on siis nüüd riik, kus tänaval võib karistamatult lüüa ebameeldivat last jalaga kõhtu.
+ + + + + + +
Eestis ei ole rassismi, on lihtsalt täiesti legaalne orjakaubandus. ERR teatab: „Tšehhi suurklubi ostis Paide mängumehe Singhateni“.
Kuna see pealkiri on illustreeritud armsa mustanahalise nooruki fotoga, kohe tekkib küsimus, kuidas see kõik nüüd välja näeb. Aga näeb välja see nii: põhjamaa linnas, kus elavad ainult kahvanäod, müüdi teistele Tšehhist tulnud kahvanägudele Gambiast pärit neeger.
Linnameeskonna spordidirektor Gert Kams ütles, et 18-aastase Ebrima Singhateh oli hea ost tšehhi klubi jaoks. “Neil oli tõsine plaan ja väga kindel huvi Singha endale saada…” ütleb ta. Kamsile valmistab rõõmu ka see, et Singhateh ei ole kaugeltki esimene Paide Linnameeskonda toodud noor välismängija, kes siit kiiresti edasi müüdud. “See näitab, et suudame oma strateegiast lähtuvalt selliseid käike teha.“
Kas te siis ostategi noori välismängijaid Paidesse selleks, et „siit kiiresti edasi müüa“? Ja see ongi teie „strateegia“? Mitte aga tugeva jalgpalliklubi loomine?
Kuidas seda „strateegiat“ täpsemalt defineerida? Mis asutus te üldse olete?
Vaadake järgi USA ajalooõpikutest.
Ivan Makarov