Kui teil, lugupeetud sõbrad ja vastased, on täna päikesepaistelisel laupäeval vähegi aega, lugege kindlasti läbi EPL-i tänane lugu „Urmas Soonvald: Meelis Oidsalu uus ja väga ohtlik žanr – valikuline kättemaks neile, kes end kaitsta ei tohi.“
Jutt käib endise kaitseministeeriumi asekantsleri süvariigi mullitama pannud paljastustest ja Soonvald süüdistab Oidsalut lausa Eesti riigi ründamises.
„Kuidas me suhtuks, kui mõne haigla juhataja või peaarst pärast ametist lahkumist – sõltumata, kas omal soovil või mõnel muul põhjusel – , paiskab avalikkuse ette tuntud inimeste haiguslugusid ja vürtsikaid detaile palatitest?“ – küsib traagiliselt Soonvald.
Kui meediat juhtiv isik ei tee põhimõttelist vahet haigla, kuhu inimesi viiakse terviserikete ja õnnetuste tõttu, ja mingi asutuse või organisatsiooni vahel, kuhu inimesed tulevad ise ja tervetena tööle, siis on see pehmelt öeldes muljetavaldav. Üks asi on inimese organismi tabanud haigused, ja teine – organisatsioonis vohavad kuritarvitamised ja ebaausus. Inimese isiklike hädade avalikustamine on alatu, riigitöötajate kuritarvitamiste avalikustamine on demokraatlikus ühiskonnas ainuvõimalik viis murda läbi ringkäendusest ja ringkaitsest, kus sisekontroll on sama süvariiklik kui kontrollitavad kaastöötajadki.
„Või mida me arvaks Archimedese töötajatest, kes pärast riigieksameid lekitaks endale antipaatsete poliitikute võsukeste nukraid hindeid ja kirjavigadest kubisevaid kirjandeid?“ küsib paatoslikult Soonvald.
Tõesti, mida me arvaks Eesti Ekspressist, mis avaldab antipaatsete poliitikute ja muude avalike tegelaste kohta neid kompromiteerivaid andmeid just siis, kui see on nende jaoks kõige valusam ja hävitavam, nagu tellitult? Et nurjata inimese valimistulemust, ametisse määramist, kohtuprotsessi. Ja nii juba aastaid.
Ja kes siin äkki „end ise kaitsta ei tohi“? Kas siis süvariigi meediakäepikendus praegu just seda ei teinud? Teie tõenäolised süvaallikad, kes lekitavad teile kompromiteerivaid andmeid süvamasina jaoks ebamugavate inimeste kohta, salastasid kümnete miljonite dollarite vargust Põhja-Eesti pangast ja VEB-fondist terveks inimese eluajaks. Ja Urmo Soonvald sonib siin: „Olen ühemõtteliselt läbipaistva ühiskonna ja veel läbipaistvama Eesti riigi toimimise poolt“. No kas saab “veel läbipaistvam” olla, kui riiki juhivad portorollolased?
Ja kui juba „ühemõtteliselt“, siis suunaku oma „faktikontrollijad“ ja „uurivad ajakirjanikud“ välja selgitama, mis seal Oidsalu-Marani kaitsealal tegelikult juhtus, kuhu Eesti Panga endine president eestlaste miljonid kaotas ja kes sealt läbipaistvast sügavikust kukutas äärmiselt häbiväärsel moel seadusliku konservatiivse valitsuse.
Teie kinnimätsimine paistab jah täiega läbi. Ka isiklik rünnak Oidsalu vastu, kes on küll ka liberaal, aga paistab hoopis korralik inimene olevat.
+ + + + + + +
Venemaal tapetakse endiselt Ukraina sõja vastaseid otse tänaval. Gelendžikis on peetud kinni Belgorodi elanik, kes tappis oma juhututtava.
Mitmed Venemaa portaalid teatavad, et 25. augusti öösel tutvusid Gelendžiki linna Pervomaiski pargi parklas 35-aastane kohalik elanik ja külaline Belgorodist, koos nad jõid mingeid jooke ja jutt läks Venemaa agressioonile Ukraina vastu. Ohver oli sõja vastu, mispeale tema uus sõber läks närvi ja lõi meest noaga kaela, nii et too suri veel enne, kui kohale jõudis pealtnägija poolt väljakutsutud kiirabi.
„Ma lõin teda noaga selle eest, et ta on haisev ukrainlane,“ selgitas kohapealt põgenenud ja taparelva peita üritanud putinist.
+ + + + + + +
Fašistlikus suurriigis on selline tapatöö muutumas uueks normaalsuseks, kuid taolisi solvanguid ukrainlaste aadressil on täis ka kogu siinne vene Delfi kommentaarium. Üks komm aga jäi täna eriti silma: uudisele selle kohta, et Ukraina sõjapõgenikke hakatakse jälle ajutiselt majutama Tallinnas Mäepealse tänaval, reageeris kommenteerija nimega Kalkuljator:
„Neid on üldiselt vaja kohe krematooriumisse majutada, võidelda väetiste puudusega.“
Jutt on põhiliselt naistest ja lastest. Miks te küll ei taha sellele Delfi kaasautorile tanki tagasi anda? Või rus.delfi moderaatoritele, kes ei kustutagi fašistide kommentaare.
+ + + + + + +
Peterburgis elav nooruk sai kohtu kaudu kompensatsiooni koera poolt puretud tuhara eest. Ta nõudis 100 tuhat rubla, sai aga 5 korda vähem.
Nagu teatab Sankt-Peterburgi linnakohtute ühendatud pressiteenistus, kõik juhtus veebruari õhtul Repino alevis, kus 13-aastane poiss läks oma maja kõrvale pargitud auto juurde, et võtta sealt oma asjad, ja äkki nägi, kuidas naabrite wolfspitz ronis hange pidi üle aia.
Koer haaras hammastega poisi jope varrukast. Kuna loom oli juba korduvalt hammustanud inimesi, poiss ehmatas, hakkas karjuma ja jättes jope eluka hambusse, hüppas lumehange, et päästa käed ja nägu. Kuid raevunud wolfspitz rahuldus siis pehmema kohaga ja hammustas poeglast paremasse kannikasse.
Zelenogorski rajoonikohus pidas kannatanu tervisele tekitatud kahju kergeks ja otsustas kasseerida naiselt, kellele kuulus koer, 20 tuhat rubla hageja kasuks.
Nii et p. võib olla üsna tulutoov, ka näiteks meie Indrek Tarand on saanud selle oma kehaosa ebaseadusliku tonksamise eest mitu head kompensatsiooni, kuigi tegemist ei olnud ju hammustusega. Aga oleks ju võinud olla.
+ + + + + + +
Kui valida selle nädalavahetuse erakordseim pealkiri, siis minu hääl kuuluks kahtlemata Õhtulehe loole „EVELIN ILVES / Rahulikul häälel pidas ta vajalikuks selgitada, et tema enam kui 90-aastases elus on hullematki ette tulnud“.
Ausalt öeldes ei teadnud ma, et endine presidendiproua on vanem kui 90-aastane, pakuksin natuke vähem. Aga veel rohkem köitis tähelepanu loo algus: „Jooksen kuumal tööpäeval lõunapausi ajal kliinikust välja…“.
„Kaukaasia vang“ oli ka filmitud suvel, ja seal jookseb Šurik ühes episoodis samuti kliinikust välja ja teda märganud autofurgooni juht hüüab talle lõbusalt järgi: „Pea kinni, psühh! Mis sa jooksed nagu hull?!“.
Klipp: https://www.youtube.com/watch?v=XYBbi8k6d7g
Aga tänase ÕL-i looga pole tol filmil midagi pistmist. „Kaukaasia vang“ vändati ju 1966. aastal, mil Evelin oli lehe pealkirja järgi otsustades vanem kui 45. Pole ime, et endine president Lätti läks.
+ + + + + + +
Kuidas esitletakse eestlasi venekeelsetele lugejatele? Hea näide on rus.postimehe meelelahutusrubriigis avaldatud lugu „Tuntud eesti raadiosaatejuht enne Red Bulli lendude päeva: Jüri, sa saad minu lapse, Indrek – minu võlad“.
Loomulikult ei tea õnnelikud venelased, kes on siis need Jüri ja Indrek, „raadiosaatejuhist“ Kristina Pärtelpojast rääkimata. Ei saa venelased mitte aru, miks see Jüri peab mingilt naiselt lapse saama, aga mitte vastupidi. Mõni võib kogunisti mõelda, et Jüri on gei.
Vaesed eestlased on juba harjunud selle plämaga, millega kostitavad neid Elu24 ja muude saastaportaalikeste „staarikesed“. Milleks aga oli vaja tõlkida kogu see õudus vene keelde, on omaette küsimus. Jutt oli võetud raadio MyHits hommikuprogrammist ja see oli venekeelsena kuidagi eriti nadi. Nagu oleksid eestlased mingid täiesti ajuvabad pehme keelega mõttetud inetud olevused.
Niikuinii ei suuda seda verbaalset vaimuvaesust keegi lõpuni lugeda – vaid lolli pealkirja pärast klikitakse ehk korraks, vaadatakse ja öeldakse: no näete, missugused on need eestlased!
Aga äkki varsti ongi kõik sellised.
Ivan Makarov