Keskmiselt iga paari kuu järel esitab mõni tööandjate ja ettevõtjate keskorganisatsioon valitsusele ultimatiivses toonis nõude, et tööturg lastaks välismaalastele rohkem lahti. Kuigi räägitakse innovatsioonist, oodatakse tegelikult odavtööjõudu, kellega saab rohkem mängida.
BNS vahendab: “Tänavu on Ukraina päritolu töötajatelt tööinspektsiooni laekunud koguni 146 töövaidlusavaldust, millest lahendi saanud 126 vaidluse raames mõisteti ukrainlastele välja 320 926 eurot ehk 61 protsenti nõutud summadest.
„Võrreldes eelmise aastaga on ukrainlastega seotud töövaidluste arv kahekordistunud. Kui 2022. aastal oli kokku 1868 töövaidlust ning neist 70 juhtumi puhul üheks osapooleks on Ukraina sõjapõgenik, siis sel aastal on juba laekunud 146 ukrainlastega seotud töövaidlust,“ selgitas tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. „Peamiselt on mainitud töövaidlused seotud saamata jäänud töötasu või muude rahaliste nõuete ja hüvitistega.“
Kaire Saarep ütles ukrainlastega seotud töövaidluste olemust kirjeldades, et konfliktid tekkivad erinevatel põhjustel. Kindlasti leidub tööandjaid, kes kasutavad sõjapõgenike teadmatust ära ja manipuleerivad nendega.”
Seega on paljud ettevõtjad omakasupüüdlikkusega halvendanud ühtaegu demograafilist olukorda eestlaste kahjuks, samas nad tüssavad sissetoodud odavtöölisi ja muudavad e-riik Eesti innovatsioonimaa asemel odavtööjõuriigiks.
Uued Uudised