Laupäeval, 17. mail toimus Koerus Eestimaa põlisrahvaste vastastikuse tunnustamise suursündmus, kus kohal olid lisaks seni tunnustamata järva-, viljandi- ja pärnumaalastele ka varem tunnustatud põlisrahvad Läänemaalt, Virumaalt ja Saaremaalt.
Igast maakonnast oli kohal vähemalt kolme kihelkonna delegatsioonid ning kõik kuus maakonda tunnustasid üksteist põlisrahvastena ning kirjutasid alla koostöö ürikule. Põlismaalaste liikumise eesmärk on jääda ellu ning kanda edasi oma esivanemate kultuuri, geene ja väärikust globalistlik-satanistliku maailmakorra kiuste.
Laupäevasel suursündmusel Januse Käo kõrtsis pidas avakõne järvalane Erik Perlin, seejärel saarlaste esindaja Kristjan Moora, kes rõhutas, et kavas on pakkuda lisaks monopoolsele omavalitsusnuhtlusele kvaliteetsemat teenust, jätkasid Eerik ja Kertu Potter Türi kihelkonnast, Paide kihelkonna nimel võttis sõna Kristo Kiviorg, põlisrahvaste avaliku pöördumise luges ette virulane Timo Kalaus.
Muusikalis-filosoofilise kompositsiooniga esinses maestro Lembit Saarsalu, peomeeleolu väestasid Viru laulik Kaire Rapur, koolitaja Maiko Johanson Viljandimaalt, Järvamaa regilaulu ansambel Arhailised Mehed. Meeleolukas päev lõppes Nurme talu korraldatud matkaga Norra allikatele.
Väga mõistlik ja vajalik on see põlisrahvaste asi, vastavalt ÜRO jms kehtestatud globaalsele seadustikule on põlismaalstele antud arvukalt privileege ja eesõigusi, sisuliselt on põlismaalased võrreldavad omaaegse aadliga, keda alamad seisused pidid üleval pidama ja teenima. Mis saab põlismaalasel inimväärse elu vastu olla?
Põlisrahva liikumisega saab ühineda inimene, kellel vähemalt üks esivanem oli aastaks 1924 pärit elukohajärgsest kihelkonnast või kes on viimased 15 aastat elanud ühes maakonna kihelkonnas, kuid kelle esivanematel on seos 1924. aastast mõne teise maakonna kihelkonnaga.
Põlismaalane on oma esivanemate maa suveräänne ja sõltumatu peremees, kus ükski riik, omavalitsus, ettevõte ega sõjavägi ei saa ilma põlismaalaste loata lillegi liigutada. Põlismaisus näib olevat tõhus vahend meremiihalite, kaevurite, metsapilastajate, tuulemöldrite, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahvareeturite vastu.
Põlisrahvana saab ennast defineerida ka inimene, kes on omab lapsi põlisrahvast põlvneva kaasaga ning kelle põlvnemine on tõendatud mõne teise kihelkonna esivanema kaudu 1924. aastast, mis oli kihelkondade kaotamise aastaks.
Eestimaa põlisrahva liikumise peamisteks eesmärkideks on seista elamisväärse elukeskkonna, rahva kestmise, keele ja kultuuri säilimise ja osalusdemokraatia teostamise eest. Põlisrahva liikumisega on võimalik liituda saates kirja jarvamaapolisrahvas@gmail.com ja kui te pole järvakas, loodetavasti teid õiges suunas juhatatakse.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 19.05.2025