Uute Uudiste kaasautor Soomest Paul Oja kirjeldab Eesti Rahvusringhäälingus valitsevat matslikku ebaprofessionaalsust.
“Vaatasin 19. märtsil õhtul ETV “Esimest Stuudiot”. Küsimustele vastas peaminister Jüri Ratas, küsimusi esitas Mirko Ojakivi.
Mirko Ojakivi, seni rohkem Vikerraadio mees, on suhteliselt uus nägu “Esimese Stuudio” saatejuhtide meeskonnas. Huvitav oli jälgida, millisesse suunda ta positsioneerub võrreldes Johannes Tralla ja selle innuka õpilase Anna Pihlaga.
Vaatleme mõningaid väljavõtteid dialoogist.
Jüri Ratas oli just selgitanud, et valitsuses läbiarutatud kahe miljardi suurusele abipaketile järgneb peagi teine abipakett, et paigutada need mõlemad riigi lisaeelarvesse, mille ettevalmistamine on juba käivitatud. Peaks olema selge ja arusaadav. Ometi järgnes kohe küsimus:
„Alles oli üks miljard, nüüd juba kaks miljardit – kas nädala pärast kuuleme, et tarvis oleks kolme-nelja miljardit, või see kaks miljardit on praegu mõneks kuuks piisav?“
Mina ei loe siit muud välja kui ilmset soovi näidata valitsuse tööd ebajärjekindla sahmimisena ja naeruvääristada kriisiolukorras tehtud otsuseid.
Jüri Ratas selgitas rahulikult valitsuse planeeritud meetmete sisu. Järgnes küsimus:
„Kaks miljardit on väga suur raha. Kas selle hinnaks on see, et järgmised viis aastat Eesti on pandud pausile?“ Ilmne soov seada kahtluse alla valitsuskoalitsiooni kogu majanduspoliitika jätkusuutlikkus.
„Erasektor juba kärbib. Kas riik hakkab ka kärpima, kusagilt kokku tõmbama?“ Kas küsija lootis kuulda midagi mõnede propagandaühingute rahastuse lõpetamisest või vähendamisest? Mina ei tea, kuid ka nii võib küsimusest aru saada.
„Peatatakse ka teise pensionisamba sissemaksed. Isamaa esimees Seeder on koalitsiooni nimel sidunud selle meetme rakendamise sellega, kas president kuulutab seaduse välja või mitte. Kõlab nagu väljapressimine?“ Jüri Ratas seletas õssitamisega kaasa minemata, et väljamaksete ja seaduse väljakuulutamise seostamisel on hoopis muud põhjused.
Mitu korda püüdis küsija saada konkreetset numbrit – kui palju maksab Eesti majandusele iga eriolukorra päev oma erakordsete meetmetega. Jüri Ratas pidi vastavalt mitu korda meelde tuletama, et tähtsuselt esikohal on inimeste elu ja tervis, ning et praeguses keerulises olukorras pole võimalikki selliseid arvutusi teha.
„Millised piirangud on Eesti ühiskonda veel ees ootamas? Kuiv seadus, kaubanduskeskuste sulgemine? Täna kõige värskem uudis on see, et ravimite ostmisel rakenduvad piirangud?“
„Räägime töötukassast ka. Inimesed juba nurisevad, et pigem lähete appi ettevõtjatele, mitte lihtsatele tööinimestele. Vastab see tõele?“
Peaminister Ratas seletas, et tulemas on riigipoolne toetus palkade maksmisel – garanteeritakse 70% palgast. Esmatähtis on, et inimestega ei lõpetataks töölepinguid.
„Numbrid on suured aga kas seda ohtu ei ole, et tööandjad hakkavad skeemitama?“ Peaminister Ratas tõi mitmeid näiteid ettevõtjate vabatahtlikust toetusest riiklikele meetmetele, panustamisest viiruse vastasesse võitlusse.
„Rääkides kriisist laiemalt, siis mis see seis üldiselt on? Kuidas teile tundub, kas jalad on põhjas?“
Jüri Ratas: „Mis te selle „jalad põhjas“ väite all silmas peate?“
Mirko Ojakivi: „Tajute te seda, kui sügavale veel saab vajuda? Või igasugune ettekujutus puudub?“
Saatejuht lausa taob vaatajatele pähe, et valitsusel puudub ülevaade olukorrast.
„Kuulge, te suhtlete nagu mina erinevate poliitikutega. Olete tähele pannud, opositsioon kardab, et te koondate liiga suure võimu selle eriolukorraga Stenbocki majja ja see võim jääbki sinna?“
Semulikus toonis esitatud küsimus, mis seab küsija vabariigi peaministriga vähemalt ühele pulgale, kui mitte kõrgemale.
Peaminister Ratas: „Sellel kartusel ei ole ju mingit alust. Täna me töötame valitsuses ühtse meeskonnana, rääkimata valitsuskomisjonist, eriolukorras on fikseeritud lõpu kuupäev, mis on 1. mai 2020. Aga me võime seda ka enne muuta, kui olukord muutub paremaks.“ Lisaks mainis peaminister kiitvalt Riigikogu erakondadeülest toetust valitsuse tööle.
“Öelge ausalt, kas te olete pettunud Poola riigis?“
Peaminister Ratas: „Poola ei käitunud selliselt, nagu lubas, ja see on meie jaoks suur probleem.“ Kui peaminister oli kirjeldanud meetmeid selle probleemipuntra lahendamiseks, järgnes uus küsimus:
„Öelge ausalt – kui see kriis läbi saab, see Euroopa Liit, mida meie teiega tunneme, kas see on peale selle kriisi lõppu veel endine?“
Siin sai riigimehel mõõt täis ja ta pidas kohaseks reageerida viisaka märkusega: „Olen teile kõik vastused ausalt vastanud ja vastan ka selle ausalt“.
Viimane küsimus kõlas jälle samas semulikus toonis:
„Kuulge, härra peaminister, lõpetuseks. Eelolevad kuud panevad proovile kogu riigi võimekuse. Kas me tuleme sellest olukorrast välja?“
Kui peaminister Ratas oli oma vastuse lõpetanud sõnadega „me saame ühiselt sellest kurjast viirusest võitu“, pöördus saatejuht kohe vaatajate poole teatega, et “Esimene Stuudio” on jälle eetris esmaspäeval.
Elementaarne aitäh peaministrile intervjuu eest jäi ütlemata.
Kui nüüd mõelda sellele positsioneerumise küsimusele, mida ma käesoleva loo alguses mainisin, siis jääb mulje, et olgu muud mis on, mühakluse poolest seisab Ojakivi oma kolleegidest peajagu kõrgemal. Konkurentsitult.”