Paul Oja: kui enam kõrvale viilida ei saa

Oulu ja Helsingi välismaistest lapsevägistajatest on viimasel ajal palju juttu olnud ka Uutes Uudistes ja Objektiivis, Soome ajakirjandusest ja eriti sotsiaalmeediast rääkimata, kirjutab Paul Oja Soomest.

“Teisipäevaõhtustes (15. jaan.) MTV Kümnestes uudistes oli juttu sellest, kui haruldase üksmeelega nii valitsusse kui opositsiooni kuuluvad erakonnad olid karmimate meetmete kasutusele võtmise poolt lapsevägistajate vastu. Loomulik – sotsiaalmeedias käivad rahva nördimuse lained seniolematult kõrgelt ja kevadel on valimised.

Kõnekas on see, kuidas tähtsad asjamehed olukorda kommenteerivad – pika hambaga tõsiasju tunnistades, sest enam kõrvale viilida ei saa, ja samas oma põhimõtetest siiski kinni pidades. Ma kirjutasin sise- ja justiitsministri kommentaarid sõnasõnalt üles ja püüdsin need ära tõlkida nii täpselt kui vähegi oskasin.

Siseministri seisukohavõtt ei ole mitte enam kantseliidiõis, vaid terve bukett.

Reporter kaadri taga: „Valitsus kavatseb anda ka täiendavaid ressursse muuhulga sotsiaaltööle, politseile ja koolidele, et võiks tõkestada laste vastu suunatud seksuaalkuritegusid.“

Kai Mykkänen (Kai on Soomes mehenimi), siseminister, Koonderakond: „Selles mõttes me ei või nagu kõrvale põigelda sellest tõsiasjast, et osa neist meetmetest tuleb suunata eriliselt sellele teatud taustadest saabuvate välismaalaste küsimusele, mis meil on viimase nelja aasta jooksul muutunud. Samas on vaieldamatult tõsi, et siiski arvult suurim osa lastega toime pandud seksuaalkuritegudest ka möödunud aastal oli Soome kodanike tehtud ja loomulikult sama hukkamõistetavad.“

Kui sisserändaja on saanud Soome kodakondsuse, siis statistika tema ja rahvuse poolest soomlase vahel enam vahet ei tee. Ühed Soome kodanikud kõik.

Justiitsministri kommentaar puudutab süüdimõistetud kurjategijate väljasaatmist.

Reporter kaadri taga: „Sinised tahavad, et valitsus vaataks uuesti läbi vastavad rahvusvahelised lepingud, et Soome võiks rasketes kuritegudes süüdimõistetud [sisserändajaid] ka nendesse riikidesse tagasi saata, kus kehtib surmaotsus.“

Antti Häkkänen, justiitsminister, Koonderakond: „Tuleb meeles pidada, et kui äge keskustelu ühiskonnas ka ei käiks ja kobrutaks, teatud põhiolemuslike õiguste, õigusriigi tuumpõhimõtete ja inimeste põhiõiguste, inimõiguste, nende tuumpõhimõtete osas ei saa järele anda.“

Sallijate ammu tuttav „tuumpõhimõte“ on, et tapja ja vägistaja inimõigused on alati märksa väärtuslikumad kui nende ohvrite (ka tulevikus võimalike) omad. Sellest peetakse küünte ja hammastega kinni ükskõik millises olukorras. Põhimõtetest kinni pidamine on muidugi austust väärt. Aga kurvaks teeb, kui inimesel ei ole mõistlikumaid ja väärtuslikumaid põhimõtteid, mida oma elu missiooniks pidada.”