Kuulates Jüri Ratase Eesti EL-u eesistumist kokkuvõtvat kõnet Riigikogu ees, meenus mulle üks nõukogudeaegne laul “Olgu jääv meile päike”, kus lauldi emast ja rahust ja päikesest, mis uppumatu impeeriumi kohal igavesti paistab.
Miks nii? Sest antud laul kajastas kõige paremini mõtteid, mida oma kõnes ja hiljem ka küsimustele vastates esitles ja kajastas peaminister Jüri Ratas: “Meenus üks päikseline reedene hommikupoolik Tallinnas. Ma olin just tulnud Tapalt, kus ma olin kohtunud Prantsusmaa presidendi ja Suurbritannia peaministriga. Mul oli au olla koos nendega seal ja olla liitlasvägede ees, kes olid Prantsusmaalt, Suurbritanniast, mõned Taanist, Eestist. Tagasiteel, see tee viis mind Tallinna mere äärde, kus asub linnahall ja Kultuurikatel, ja me alustasime 29. septembril seal digitippkohtumisega. Päev oli ilus ja päike paistis. Seal üle tee käis mingi müdin ja mürgeldamine, kus siis olid erinevad plakatid ja öeldi, et miks need liidrid siia tulevad. Ma ausalt öeldes ei teagi täpselt, kes seda korraldas, aga selle osas oli mul küll halb tunne, kui kogu seda päeva kokku võtta, et kui drastiliselt erinevalt võivad mõned inimesed näha rahuaspekti, ühise tegutsemise aspekti.”
Rahvasaadik Mart Helme tuletas Rattale meelde, et antud meelavalduse taga oli just Eesti Konservatiivne Rahvaerakond meenutamaks neile, kes Kultuurikatlas kogunesid ja üksteist brežnevlikult musitasid, et neil pole õigust ilma rahva mandaadita Euroopa jaoks olulisi otsuseid teha. On ju päevaselge, et Eesti ja ülejäänud Euroopa rahvad ei vaja kontinendi uputamist massimigratsiooni abil, ei vaja Euroopa Liidu jätkuvat föderaliseerimist ega inimlike väärtuste allkäiku. Saadik Henn Põlluaas lisas, et tal on kurb on kuulata, kuidas siin kiidatakse “suuri töövõite”, mis on paraku kahjulikud ka meile endale. “Näiteks, lähetatud töötajate direktiiv. Piinlik on, et just Eesti eesistumise ajal sündis otsus, mis ahistab kõiki Euroopa Liidu vaesemaid riike, sh Eestit ennast.”
Rahvasaadikute kriitika aga jättis peaministri külmaks. Ratas teatas stoilise rõõmu ja rahuga, et tema jaoks on rahvas püha ning ühendus nimega Euroopa Liit olevat loodud just selleks, et tagada maa peal igavese rahu ja õnne riik. Ta jätkas joviaalses stiilis: “Eesti täitis oma rolli eesistujana. Mis on eesistuja roll? Ma alustasin ja ma lõpetan seda põhimõtet korrates, et see oli meie moto “Ühtsus tasakaalu kaudu” ja väga paljud olulised teemad, mis meil on igapäevaselt Eestis kasutusel, erinevad e-teenused (e-meditsiin, e-kool, e-valitsemine) on olnud tegelikult suund, mida me oleme öelnud, aga miks me ei näe sellist koostööd piiride üleselt. Võtame kasvõi digiretsepti. Tegelikult on see samm edasi Soomega võrreldes, et seda saavutada, on, ma ütleks, käegakatsutav. Meie jaoks on olnud oluline, kui neid prioriteete vaadata, kaitsealane koostöö, loomulikult mitte dubleerides NATO-t. Eesti eesistumise ajal, ma nimetasin, et me suutsime siin ka teha edasiminekut. Seesama PESCO tegelikult moodustamine on kindel sõnum ka Eesti sisse. Nii, et Eesti on üks 28 riigist ja kõik need otsused puudutavad 510 miljonit, sealhulgas 1,3 miljonit elanikku. Tegelikult see eesistumine ongi ju loodud Euroopa Liidu elanikele, mitte 28 liidrile või teatud juhtidele. “
Kogu see oopus riigikogus tõi meelde “vanad head” nõukogude ajad”, kus reaalelus valitsevat korralagedust ja elu allakäiku püüti peita aina pompöössema sõnadevahu taha.
Loe parimaid palasid Ratase ettekande ja talle esitatud küsimuste kohta Riigikogu stenogrammist