29.05.2018
Itaaliast on saanud riik, kus otsustatakse Euroopa Liidu saatus.
Kuna Itaalia ümber toimuv võtab üha enam räige antidemokraatliku propagandasõja iseloomu, kajastavad ka Uued Uudised seda teemat tavapärasest enam, sest valede vooluga on ühinenud ka Eesti peavoolumeedia.
“Välisilm” vahendas uudist, et Viie Tähe Liikumist juhtiv Matteo Salvini tahab president Sergio Mattarellat riigireeturiks kuulutada, sest viimane polnud nõus kinnitama rahandusministriks ühisraha eurot alati halvaks valikuks pidanud Paolo Savonat.
Presidendi avaldus kõlab enneolematult ülbe sekkumisena demokraatlikku protsessi, sest sisuliselt ütleb ta, et minister ei tohi kuuluda kumbagi valitsuskoalitsiooni moodustavasse parteisse, vahendab ERR juhtunut esialgu tõeselt.
“Ma nõustun kõigi ministritega, välja arvatud rahandusminister. Rahandusministri ametisse nimetamine annab kohe rahu- või häiresõnumi rahandusmaailmale. Ma tahan, et selle ministrikoha võtaks austusväärne isik arvestatavast poliitilisest jõust, arusaadava programmiga. Keegi, kes peale isikliku austusväärsuse ei toetaks seda joont, mida koalitsiooniparteid tihti kuulutavad, sest see võib esile kutsuda euroalalt lahkumise,” selgitas Mattarella. Sellega on kõik ausalt välja öeldud — Brüsselile ei sobi neid kõigutav inimene.
Mattarella tõrjub süüdistusi, nagu oleks ta oma otsusega kahele populismis süüdistatud parteile valitsuse moodustamise tegelikult võimatuks muutnud. Tema väitel on asjad täpselt vastupidi: välistades rahandusministri kuulumise ühte või teise parteisse, on ta andnud kahele parteile praktiliselt piiramatu mänguruumi ülejäänud valitsuse moodustamisel.
Tegu on eriti räige demagoogiaga, sest vaevalt ühe olulise ministri kohale “õige” inimese määramine tähendaks seda, et Itaalia valitsus võib edasi teha mida iganes. Rahandusministri kui euro eest vastutaja üle otsustamine on ilmselge ühekordne hoiatus — kõik valitsuse sammud on ja jäävad Brüsseli kontrolli alla.
“Muret teevad muudki asjad, näiteks soov Vladimir Putini Venemaale kehtestatud sanktsioonid tühistada. Nii tuligi president Mattarella otsus Euroopa Liidu jaoks kergendusena,” kirjutab ERR. Taas demagoogia — näiteks USA peab Euroopa suurimaks mureks hoopis Saksamaa ja Venemaa lähenemist, mis ähvardab sama kindlalt sanktsioonide tühistamisega. EL-i esiriik Saksamaa on täielikult gaasijuhtme Nord Stream 2 poolt, mis oleks samas võimsaim relv Kremli mõjutamiseks, kuid seda Berliin ei tee. Vastupidi — paljud maailma meediakanalid räägivad Saksamaal kasvavast huvist Venemaaga normaalsed suhted sisse seada ja tegelik ohutegur on Itaalia asemel hoopis Merkel koos Putini lobbisti Schröderiga.
“Ma olen kindel, et Itaalia institutsioonid ja vabariigi president teenivad, nagu alati, Itaalia kodanike huve, mis juhtumisi toetavad tugevat EL-i,” ütles EL-i välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Selline avaldus on küll täiesti vastupidine reaalsusele, kus suurem osa Itaalia valijatest toetas tegelikult euroskeptilisi erakondi ehk Liigat ja Viie Tähe Liikumist.
Taas on üles tõstetud kuulujutud ehk libauudised. “Presidendi otsus ei tühista tõika, et avalikkusele seni täiesti tundmatu jurist Giuseppe Conte on üks kahtlane tegelane. Näiteks on ta oma eluloos ära maininud teadustöö mitmes Euroopa ja USA ülikoolis, kus temast aga kuuldudki pole,” vahendab ERR, kuid lõpetab pisut mõistlikumalt: “Cottarelliga on itaallastel ebameeldivad mälestused, sest majandussurutise ajal oli tema üks peamisi kärpeprogrammide väljamõtlejaid, mille eest ta itaallastelt “käärihärra” hüüdnime pälvis.”
Brüssel ja Itaalia vasakliberaalist president teavad selgelt, et Carlo Cottarelli valitsus parlamendis tuge ei saa ja kriis lõpeb ennetähtaegsete valimistega. Nendest loodab Brüssel endale paremat tulemust, seda just usus, et itaallased pettuvad erakondades, kes ei suuda isegi valitsust kokku panna — kuigi praegused uuringud näitavad, et Liiga võib hoopis tugevamad positsioonid saavutada.
Itaaliast kuuleb kogu maailm ilmselt veel väga palju, kuid ühed rajajooned saab paika panna — Itaalia valijate enamus andis mandaadi euroskeptikutele, kuid Euroopa Liit nägi selles ohtu eurole ja ühenduse ühtsusele ning surub nüüd itaallaste näpud sahtli vahele, et sundida neid ümber mõtlema. Kreeka näol on neil juba kogemus olemas, sest seal loobus euroskeptilisuse lainel võimule tulnud Syriza ruttu oma põhimõtetest. Praegu Euroopas toimuvat võib vaadelda mistahes nurga alt, kuid üks on selge — demokraatiast ei saa siin juttugi olla.