Teadlasest õpetaja Peep Leppik kirjutab sellest, kuidas suuri probleeme lahendatakse jätkuvalt ainult kosmeetiliste, ja sageli lausa absurdsete vahenditega.
„Viimaste nädalate moesõnad on kliimamuutus ja kasvuhoonegaasid. Ja nagu ikka taoliste kampaaniatega, oleme lausa suure osa inimkonnaga jõudnud (tänu poliitikutele ja meediale) absurdi, kus jätkub ka pisikese Eesti suur rähklemine, mida kasutavad oma huvides osavalt ära lapsedki. Kui muidugi mitte mõelda…
Lõppenud suvel jooksis ühest intervjuust läbi info, et NASA teadlased USAs on avastanud Päikese pinnatemperatuuri märgatava tõusu! Seepärast olevat juba tõusnud temperatuur ka Veenuse pinnal. Kui nii, siis on kasvuhoonegaaside jutt nagu imiku lalin – meid ei päästa miski. Teisalt – Eesti rabelemine on hetkel veidi naeruväärne ja oma rahvast ning riiki hävitav, kui… Kui suured „gaaside tootjad“ ei hakka kohe vähendamisega tegelema. Punkt.
Et Euroopa Liit annab vaid (!?) 9% neist maailma gaasidest (Eesti osa on nagu hiire kusemine ookeani), on lahenduse taga ikkagi Hiina, USA, Venemaa, India jne. Kui seal midagi ei muutu, siis on Euroopa Liidugi rabelemine üsna mõttetu – ilus jutt ei maksa ise midagi. Jutt loomade arvu ja liha söömise vähendamisest on mõistagi silmakirjalik. Keegi lisas siia hooga lausa Tallinna TV kaotamise!
Usaldusväärse info osa väheneb üha, sest… Hiljuti hõiskas üks mõjukas inimene Vikerraadios, et tänu infotehnoloogiale on inimeste arukus (intelligentsus – IQ) hakanud tõusma – ?! Lausvale – vähemalt Euroopas (ka Eestis, Soomes jne) on inimeste IQ viimase põlvkonnaga hoopis LANGEMAS.
21. sajandi algul kukkus Eesti gümnaasiumilõpetajate IQ tosina aastaga üle 8 (!) standartpunkti. Tänu just nutikatele, sest mõttetegevust asendab tajumine. Tehnoloogia iseenesest on ju võrratu abivahend arukale-mõtlevale inimesele, kelleks lapsi kodus-koolis vaja arendada-õpetada. Meil on kõik vastupidi – enne IT, millele järgneb… rumalus.
Saatsin saate toimetajale teaduslike argumentidega kirja, kuid – kes seda luges? – tiitlitega võimuinimene võib rääkida ju mida tahes („innovaatilisi“ rumalusi eriti). Ja rahva silmaring muudkui „laieneb“. Asjalikkuse asemele trügib MÄNG – kooli, koolitustele, teadusse ja isegi kaitseväkke. See on ju mängukaitsevägi, kui väeosa 15 minutiga pole valmis täitma lahingülesannet, sest sõdurpoisid on kodudes, sõbrannade juures ja pagan teab, kus veel. Aga kui inimlik väeosa!
70 aasta eest olid radarid õhuseires ülivajalikud; ka 55 aastat tagasi, kui teenisin ise toona moodsal kompleksil. Tänase tehnoloogia juures on maapealsed jaamad juba enne tõsise konflikti algust maapealt pühitud ja Sõnajalgade elektrituulikud seda küll ei sega. Oh seda riiki ja omavalitsusi! À propos, kolm aastat tagasi ootasid mõtlevad inimesed, et uus valitsusliit peatab haldusreformi, aga ei. Oma- valitsused kadusid ja asemele saime pisi(vürsti)riigid. Kuid see oleks teine lugu!“